Arvustus: Micucu telesaate-progepop ({{commentsTotal}})

Micucu
Micucu Autor/allikas: ERR

Uus plaat

Micucu
"Debut EP" (ise välja antud)
7/10

Micucu (KUULA SIIT) on üks uusimaid projekte Eesti muusikamaastikul, seda veavad laulja-kitarrist Mick Pedaja ja multi-instrumentalist Uku Kübar. Esitatakse valdavalt instrumentaalset muusikat, mida võiks liigitada ehk progepopiks. Sarnasusi esineb näiteks ansambliga Talamak, kus Kübar on ka klahvpille mänginud. Viimase kümnendi jooksul on Eesti muusikamaastikul tihti esinenud peavoolu ja alternatiivi segunemist kuni punktini, kus eksisteeribki teatud vaheala kahe tsooni vahel.

Sinna sobitub Micucu kui valatult. Nende instrumentaalmuusikas puudub ehk sedasorti barokne ekstsentrilisus, mida esineb näiteks Vaiko Epliku viiendal enamasti tekstivabal kauamängival, rääkimata Jakob Juhkami tserebraalsest intellektualismist. Muusika on pigem mahe ja meloodiline, kohati asub isegi suhteliselt keset teed.

Fookus on igatahes maitsekate sündihelide, osavate trummikäikude ja väljapeetud kitarrimeloodia kombol. Lisaväärtust loovad sõnadeta vokaali koorilikud arranžeeringud. Parimaks looks saab seeläbi eepiline "Run", aga ka mõneti vunkiv "Disko" sisaldab huvitavaid seadeid. Vähem veenab mõnevõrra puise aktsendiga lauldud inglise keel loos "Fearless Tree".

Instrumentaalmuusika kipub tihti funktsioneerima teisiti kui laulud. Kui Talamaki looming võis meelde tuua kunagisi Tartu Muusikapäevi 1980ndatest, siis Micucu võiks täitsa vabalt luua tunnusmuusikat mõnele kaasaegsele ETV saatele. Kui duo natuke veel oma heliloomega tööd teeks, võiks neist ka filmimuusika heliloojatena asja saada.

Toimetaja: Valner Valme



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: