NO99 juht Tiit Ojasoo teatrist: sellise tempo juures on selge, et oma 20. sünnipäeva me ei näe
Teater NO99 tähistab täna 10. sünnipäeva. ERRi kultuuriportaali küsimustele vastas teatri asutaja, direktor ja kunstiline juht Tiit Ojasoo.
Palju õnne! Ma usun küll, et eesti teatrikunsti huvilised on teile tänulikud, et tulite ja ikka olemas olete. Ja võib-olla isegi mõned poliitikud on rahul. Kas see 10 aastat on endale ka andnud selge sõnumi avalikkuselt, et vajatakse ja hinnatakse? Või vajaksite koduseinte vahelt mingit konkreetsemat ja tugevamat õlalepatsutust?
Eesti on meie tegutsemise kontekst. Me ei saa valida, mis osa Eestist meile sobib ja mis mitte. Kui Eesti on pakkunud niivõrd paljudele meie lavastustele suuna, teema, ideestiku ja energia, lõpeks isegi sooja toa, kus mängida, siis ei saa olla tänamatud. Meil on kaasaelajaid ja on neid, kellele meie tehtu ei meeldi. See ongi meie kontekst. Aitäh kõigile toetajatele, sõpradele ja publikule. Ilma teieta ei oleks ka NO99-t. Juhei.
Maailmakuulsa Avignoni teatrifestivali kutse NO99´le osalemiseks on kahtlemata suur tunnustus. Kui veidi, andke andeks, suureliseks minna, kui palju ja kuidas see tiivustab uutele töövõitudele?
Me siiski jääks seisukoha juurde, et kunstis on küll palju tööd, kuid ei ole "võitusid" ega "kaotuseid". Avignonis ja kõigil teistel festivalidel osalemine on esmajoones oluline ikkagi mitte kiituse, vaid konteksti pärast. Lavastus saab tõesti hoopis uued tõlgendused, mis on vabad nii positiivsetest kui negatiivsetest eelarvamustest. Teda mõtestatakse uutes seostes, vaadeldakse teiste traditsioonide taustal, pakutakse teistmoodi lähenemisi. See pole ainult teoreetiline jutt. Kui istuda gastrollil publikus ja etendust vaadata, siis tõesti on veidi teises kohas kogu see energia, mida müstikud on armastanud nimetada "teatri salapäraks". Siiski ei väsi me kordamast: meie jaoks on etendus, mis toimub Sakala tänav 3, täpselt sama oluline kui etendus Maximilianstrassel, Hammersmithi linnajaos või Pariisis.
Ei ole enam täpselt see lugu meeles, võin ka eksida, aga NO99 tuli vist alguses välja jutuga, et igavesti tegutseda ei kavatseta. Või vähemalt ei olda selline tavaline kivist teatritempel. Kas olete pigem näiteks viitsütikuga pomm ja sel juhul - millal pauk käib?
Pauk käis 19. veebruaril 2005. Aga igavesti tõesti ei soovi tegutseda. Liigume järjekindlalt NO00 poole - 53 lavastust 99st on tehtud ning praeguses tempos jätkates on selge, et tähistame oma 15. juubelit, kuid 20. sünnipäeva juba enam mitte. Mis saaks olla kergem tunne?
"Savisaare" retseptsiooniga jäite rahule või jäi midagi kripeldama ehk - kas avalikkus ikka sai kõigest aru, mida öelda tahtsite?
Esiteks on retseptsioon poole peal, teiseks ei saa kunstnik kellelegi ette heita, et teda mõistetakse "valesti". Kõigil inimestel on õigus oma arvamusele ja kui keegi midagi väga veidrat ütleb, siis esimesena tuleb vaadata endale otsa: ehk on viga meis. Aga ütleme nii, et on olnud lõbus. Eriti kolmapäeviti.
Näitlejatest - kas on lähiajal oodata veel verevahetust, kui nii võib öelda, või on hetkeseis rahuldav?
Ei ole oodata muutusi ja ei ole hetkeseis rahuldav. Seis on suurepärane. Kui trupis on näitlejad, kes suudavad mängida traagilist kuningat, saatuslikku fuuriat, inimlike ihade küüsis nõunikku, noori takkakiitjaid, auauhneid poliitikuid, nukrat meest ja suhteliselt cool'i tšikki, siis ongi ju inimtüüpide palett enam-vähem kaetud. Abstraktne kujund ja tekstirežii pole ka kellelegi võõrad valdkonnad.
Mis on teatri lähiaja sihid ja uudised, mida siinkohal välja käia?
Teeme jätkuvalt iga lavastust nii, nagu see oleks viimane. Ülehomme esietendub Jaak Printsi soolo, aprilli lõpuks on plaanis Mart Kangro ja Marit Ilisoni töö trupiga. Kõik meie sihid on alati olnud ja on ka edaspidi seotud meie lavastustega. Kõik muu on kõrvaline. Absoluutselt kõrvaline.