Soovitus. Teater tuleb laest ja seintest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

"Budapest". Autor/allikas: Von Krahli teater

Lavastus

"Budapest"

Von Krahli teater

Kui mitte midagi ei ole, aga kunst sünnib, siis eeldaks, et lõuendiks on must kuup või valge leht vms näiliselt tühja. Aga ei, "Budapestis" pannakse publik olukorda, kus nad peaksid nagu tundma, et nemad on lõuendiks. Kas nad tunnevad? Tekib mingi ebalus. Vaatajad on laudade taga keset saali, lava ei ole. Kuhugi poole vaadata ei oska, mõnigi publikust klammerdub pilguga kavalehte: kus on teater? Midagi oleks siin nagu irratsionaalset?

Mitte rohkem kui elus. Teatri ime tekib kuskilt. Eikuskilt. Müüri seest. Laest. See imbub tasapisi välja. Krahli vana bänd ilmub alati efektselt, nagu bänd lavale, kui ka hiilimisi, ikka löövalt. Nad kaotavad mitu korda ennast, kõigepealt inimestena, kes nad on, "minu nimi on Ju... Johann," ütleb Juhan Ulfsak.

Nad loovad kohapeal uue maailma. Taavi Eelmaa on ehitaja, aga ehitaja ja ehitusalane tuleb alles teha: "mõrge, mõrs...?" - "mört", aitab publik. "Mört, mört," nõustub ehitaja. Erki Laur võtab oma teemad laest, ja sellest sünnib lugu ja meie silme all ehitatakse mitte millestki Budapest, kohvik selles linnas, me publikuna oleme selles, klaasike tokaid, me kujutame midagi ette ja ei kujuta ka, sest nii palju, kui me näeme, ka on, seda tehakse praegu, näitlejad oma improvisatsioonilise tekstiga ei jäta taganemisteedki, et midagi oleks siin ette plaanitud, ehkki kõik toimub parimate kavatsuste kohaselt. Kes on Tiina Tauraite, seda ma ei ütle, tema algne tegelaskuju on niivõrd ootamatu leid, aga see klapib. Asjad asetuvad tasapisi paika.

Loomulikult see ei ole improvisatsioon, ma usun, et iga sõna on "Budapestis", selles imaginaarses linnas, mingis unistuses teatud linnast ja ajastust, hoolega paika loksutatud, iga etüüd läbi proovitud - aga võimalik, et see on sündinud improvisatsioonist. Tuleb neli näitlejat kokku ja hakkab pihta ja vaatab, mis tuleb ja tuleb hea materjal, sest maailma nähakse üpriski ebakonventsionaalse nurga alt, aga pagana tabavalt. Ehk igal vaatajal klõpsab midagi kohale, kasvõi oma lapsepõlve mängudest. Ja mäng ju teater on.

Ei ole vaja Savisaart ega kuulsa kultuuritegelase elulugu ega reaalset ajaloosündmust, ei ole vaja isegi Shakespeare'i ega Tammsaaret, vaja on ideed, palju värskeid ideid, ja nendel ideedel ei ole füüsilisi piire vastetena reaalses elus. Küll aga võib öelda, et piirideks on teatri ja elu olemuslikud asjad ja neile nähtustele, sellisele tunnetusele on võimalik leida sama täpseid vasteid reaalses elus, ainult et nende vastete leidmine on palju keerulisem kui valmismaterjali kajastamine, sest tunnetuslikku teatrit tehes teatritegija alles loob maailma, ennast, teatrit.

Ja ega see asi ei ole nii tõsine. Pole tükk aega nii palju nalja saanud kui "Budapestis".

 

"Budapest"

Von Krahli teater 

Kontseptsioon, lavastus, tekst, lavakujundus: TIINA TAURAITE, ERKI LAUR, TAAVI EELMAA, JUHAN ULFSAK

Kostüümikonsultant: KÄRT OJAVEE

Valguskunstnik: OLIVER KULPSOO

Graafiline kujundus: MARGUS TAMM

Helitehnik: JANNO “JOHN” JAANUS

Tehnilised lahendused: ENAR TARMO

Rekvisiitor: KRISTIINA PRAKS

Õmbleja: LOTTE JÜRJENDAL

Graafiline kujundus: MARGUS TAMM

Laemaali autor: ANNE-MAI HEIMOLA

Projektijuht: ANNIKA VAMPER

25.02 / 26.02 / 27.02/ 12.03 / 13.03 /14.03 / kell 19:00

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: