Järgmisel nädalal kogunevad Eesti filmid ja filmitegijad Münchenisse ({{commentsTotal}})

Mait Malmsten mf-s
Mait Malmsten mf-s "Kertu" Autor/allikas: Amrion

12.–15. märtsini kestvad kolmandad Müncheni filmipäevad esitlevad uuemaid Eesti dokumentaal- ja mängufilme. Oma loomingut tutvustama ja Baierimaa kinopublikuga kohtuma sõidavad režissöörid Ilmar Raag, Hardi Volmer ja Jaan Tootsen.

Pidulikul avaõhtul toimuvat vestlusringi juhivad kultuuriatašee Harry Liivrand Berliinist, Ilmar Raag Eestist ja Matthias Makowski Ateena Goethe Instituudist.

Neljal päeval linastuvate Eesti filmide, Katrin ja Andres Maimiku „Kirsitubaka”, Martti Helde „Risttuules”, Liis Nimiku „Veel üks laul” jt kõrval näidatakse ka James ja Maureen Tusty „Üheshingamist”, mis aitab teistel rahvustel mõista, miks laulupeotraditsioon on eestlaste rahvusliku eneseteadvuse tähistajaks ja miks on laulupidude kangasse kootud poliitilised lõimelõngad.

Jaan Toomik, kes tutvustas end münchenlastele videokunstnikuna 2014. aasta sügisel Müncheni galeriis 84GHz, debüteerib filmipäevadel eksistentsiaalse draama „Maastik mitme kuuga” režissöörina. Perepäevaks toob lastele kinokosti Katrin Lauri „Ruudi”.

Esimesed Eesti filmipäevad toimusid Münchenis 2011. aastal. Toonane Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 andis tõuke idee sünnile - tutvustada Baierimaal Eesti ajalugu ja kultuuri läbi filmisilma. Teised filmipäevad toimusid 2013. aastal ja olid pühendatud Eesti filmi sajandale juubelile. 2015. aasta filmipäevade juhtmotiiviks on „Eestimaa laulev rahvas”.

Eesti filmipäevade korraldustoimkonda kuuluvad: Karin Ladva-Zoller ja Karin Kitsing Müncheni Eesti rahvuskoondise juhatusest, Margit Urbel Müncheni Euroopa Koolist ning Müncheni Kultuurikeskuse Gasteig projektijuht Sabine Hahn.

Toetavad Müncheni Linnaraamatukogu kultuuriprojektide meeskond ning Müncheni linna kultuuriosakond, Eesti Suursaatkond Berliinis ja Eesti Kultuuriministeerium. 

Toimetaja: Valner Valme



FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: