Eestis on teada üle 800 kogukondliku hiiepaiga ja tuhandeid teisi ajaloolisi looduslikke pühapaiku. Enamus neist on aga kaardistamata ja kuni kolme tuhandet looduslikku pühapaika ähvardab häving unustamise tõttu.

Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasik ütles, et need viimased memmed ja taadid, kes on taludes sündinud ja teavad kohapärimust, on oma vanaduse tõttu varsti lahkumas ja viivad kaasa oma teadmised, kui uurijad ei jõua neid enne küsitleda.

Vaid vähesed looduslikud pühapiagad on sama hoitud kui Tammealuse hiis, mis oli kooskäimiskohana kasutusel veel 20. sajandi alguses. Peale seda jäi hiis küla jaanitulepaigaks ja allikatelt ravivee võtmise kohaks.

"See on paik, mida nõukogude ajal käisid inimesed ikka külastamas salamisi, aga 89. aastal, kui hakkasid puhuma vabaduse tuuled, võttis kohalik rahvas selle kasutusele ja sellest saati on seal pühitsetud suve algust, tähistades vana kombe järgi suviste püha," rääkis filmi autor.

Avalikkus teab üsna vähe Tammealuse hiie ajaloost ja vanadest kombetalitustest, mida seal tänaseni elus hoitakse. Rein Maran on püüdnud seda oma filmiga võimalikult tõelähedaselt ja sekkumata näidata, säilitades lootust, et ka meie kaasaegne linnastunud eestlane seda rohkem väärtustama hakkab.