Arvustus. Die Antwoordi kahetunnine video ({{contentCtrl.commentsTotal}})

"Chappie". Autor/allikas: kaader filmist

Uus film kinos

"Chappie"

Lavastaja Neill Blomkamp

Osades Ninja, Sharlto Copley, Dev Patel, Hugh Jackman, Yo-Landi Vi$$er, Sigourney Weaver

7/10

"Chappie" on alles kolmas Neill Blomkampi täispikk film, aga mees on juba end tipplavastajana tõestanud, tegi seda kohe lausa kultuslikuks saanud "9. rajooniga" (District 9), ulme-pseudodokumentaalfilmiga, mida soovitan tuliselt kõigile, kes veel näinud pole, ka neile, kellele tulnukalood muidu ei meeldi - see on midagi teistmoodi tehtut. Järgmiseks on talle usaldatud "Alieni" järgmine järg, mis valmis saab vast kahe aasta pärast. Mees ise on selle üle päris rõõmus, eks see saaga ole üks ulme- ja sci-fi-režissööride unistusi.

"Chappies" realiseerib Blomkamp veel ühe unistuse. Eelmisse filmi "Elysium" tahtis ta peaossa Eminemi, sai "kõigest" Matt Damoni. Nüüd sai ta "Chappie" ühte põhirolli teise tuntud räppari: Die Antwoordi esimehe Ninja, Lõuna-Aafrika ülemaailmselt kuulsaima hiphopimehe, kes siin nüüd 40aastasena mängufilmidebüüdi sooritab - ääretult meisterlikult ja mõjuvalt, sama jõulisena, nagu ta esineb räppreivitiimi Die Antwoordi muusikavideotes koos oma naispartneriga elus (vist ikka endiselt) kui igal juhul kunstis, Yo-Landiga. Need kaks supervärvikat zef-artisti teevad oma gängstapungi/ getoräpi sisseharjutatud maneeridega filmist omaette subkultuurilise vaatemängu. (Vaata alt lisatud lugudest nende muusikavideoid.)

Filmi põhiline võlu ongi maailma kuritegevuse pealinna Johannesburgi päti- ja varjuelu kujutamine, muidugi tehakse seda ülesoolatult ja groteskselt, aga vaadates maailma uudistekanaleid ja fotosid sealsetest pilpaküladest, saaks ka palju hullemini.

Hans Zimmeri saundträkis on kasutatud ka Die Antwoordi muusikat (võiks rohkem) ning Ninja õpetab Chappiele ja vaatajatele, kuidas peab cool Joburgi gängsta käituma, astuma ja rääkima. Ninja ja Yo-Landi mängivad filmis ennast, õigemini enda kunstilisi karaktereid, sest ega nad päriselt mahajäetud tehases ela ega autode röövimise ning narkomüügiga tegele, võib-olla nad teeksid seda, kui Die Antwoord ei oleks nii edukas.

See kõik on atmosfäär ja keel. Linateose põhiliini veab aga robot Chappie, õigemini kehastab roostes robocop-kere insener Deoni (Dev Patel) loodud kunstlikku teadvust, mis käitub nagu bioloogiline, ent areneb rutem. Nimelt viiakse meid esmalt blomkampilikult jälle dokumentaalset uudist markeerides firmasse, mis toodab Johannesburgi vohava kuritegevuse ohjeldamiseks robotpolitseinikke, programmeeritud masinaid, keda juhivad inimpolitseinikud. Ent Deon suudab luua n-ö mõtleva programmi, kes hakkab arenema nagu päris imik. Ainult et see imik satub valesse robocop-kerre, mille aku on tühjenemas ja vahetamatu ning halba keskkonda, kus noorele robotijuntsule õpetavad esimesi samme eelnimetet Antwoordi tõprad, kellest Yo-Landil tärkab küll emainstinkt ja õrnem poolus.

Läheb lahti peadpööritav karussell, milles ei puudu kuri geenius, ekssõjaväelane Vincent (Hugh Jackmanilt rõhutatult totter karakterroll), rahaahne silmakirjalik korporatsioonijuht (Sigourney Weaver etendab limukat täitsa efektselt) ning ülivärdjalik allilmaliider (Brandon Auret' põhjendatult üle võlli aetud esitus).

Süžee on enam-vähem, vähemalt haarab. Nagu on teised kriitikud juba märkinud ja nagu see täiesti ilmselgelt ka silma kargab, on Blomkamp šnitti võtnud, et mitte öelda, sämplinud, et mitte öelda, varastanud mõndagi "Robocop'ist", isegi Vincenti loodud The Moose'il on analoog sealt: ED-209. Samuti on filmi tehes kindlasti inspiratsiooni pakkunud Spielbergi "AI".

Väärib aga märkimist, et kui esimese "Robocopi" aegu, nagu üldse 80ndate sci-fi's, üritati roboteid ja tulevikku kujutada hästi futuristlikult, ülestiliseeritud disaini kaudu ajanihet matkides, siis nüüdsel (etemal) ulmel ja fantastikal on kombeks esitada ulmet "naturalistlikult", roostes ja "elavana".

"Chappie" aga lahkab ka tõsisemaid, ent paljukedratud teemasid: kuidas käitub sinuga ühiskond, kui sa oled teistsugune (praeguse jälgi natsismipuhangu valguses on ksenofoobia jälle, nagu tegelikult alati, aktuaalne), kus on inimese piirid (sa võid olla inimkehas, aga mitte inimene ja sa võid olla inimene, kuigi sa ei ole inimkehas).

Kõik ei ole seega "Chappies" originaalne ega leidlik, küll aga päästab taaskord filmi Blomkampi esteetiline nägemus. Keskkonnad on paeluvad ja ehedad, karakterid, ehkki paiguti klišeelised koondkujud mingitest tüüptegelastest, on värvikad ja haaravad.

Tehnilised lahendused on veenvad. Robotid on roostes, sulanud, nad on nagu "päris" robotid, a la päris inimesed. Meie silma petetakse nii osavalt, et me oleme selle petmisega lahkelt nõus ja valmis uskuma lugu. See on üks loojutustamise klassikalisi tingimusi, mida samas ei rikuta kaasaegsele kinole tüüpiliselt ära ka liigsete tehniliste efektide ega tulevärgiga: Blomkamp oskab minna üle piiri ilma liialdamata.

Filmi põhiväärtuseks on siiski Die Antwoordi ja ko getoetendus.

Vaata treilerit:

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: