Valmis uus kava looduslike pühapaikade uurimiseks ja hoidmiseks ({{commentsTotal}})

Kaali pühapaik
Kaali pühapaik Autor/allikas: maavald.ee

Kultuuriminister kinnitas Eesti looduslike pühapaikade uurimise ja hoidmise arengukava, mis jätkab 2008. aastal alustatud tööd. Arengukava põhitähelepanu on pühapaikade inventeerimisel ja kogutava teabe kättesaadavaks tegemisel, 2020. aastaks on eesmärk saada täielik ülevaade Eesti looduslikest pühapaikadest.

Kultuuriminister Urve Tiiduse sõnul on Eesti üks väheseid kohti Euroopas, kus on veel säilinud ajaloolisi looduslikke pühapaiku ja nendega seotud traditsioone. „Paraku on meie teadmised pühapaikade kohta endiselt lünklikud – puudub terviklik ülevaade nende täpsest arvust, paiknemisest ja seisukorrast. Seepärast on uue arengukava põhitähelepanu teabe kogumisel ajalooliste pühapaikade kohta ning selle kättesaadavaks tegemisel. Kui info on olemas, saab juba konkreetsemalt uurida,“ märkis kultuuriminister.

Ühtse tervikpildi saamise jaoks on arengukavale lisatud inventeerimismetoodika põhimõtted ja näidisankeet, millest tuleb lähtuda looduslike pühapaikade kirjeldamisel. „Ülevaate saamiseks tuleb uurida arhiiviallikaid, teha maastikul välitöid, vajadusel koguda ka suulist pärimust. Lõpuks tuleb saadud teave korrastada ja arhiveerida, et see oleks kasutatav ja üldjuhul ka laiemalt kättesaadav,“ kirjeldas Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes inventeerimisprotsessi.

Jätkuarengukava väljatöötamisse panustasid mitmed organisatsioonid ja ühendused kultuuri- ja keskkonnavaldkonnast, teiste seas Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ja Muinsuskaitseameti arheoloogia eksperdinõukogu. Kava elluviimise eest vastutab Muinsuskaitseamet, kooskõlastades tegevusi nii Kultuuri- kui Keskkonnaministeeriumiga ja kaasates partnerina looduslike pühapaikadega tegelevaid kodanikuühendusi. Tänavu on arengukava tegevuste elluviimiseks kultuurieelarves 32 000 eurot, 2016. aastaks on Kultuuriministeerium taotlenud lisaks 100 000 eurot.

Arengukava lähtub mitmest riiklikust strateegiast, sealhulgas Eesti kultuuripoliitika põhialustest, mille järgi on kultuuripärandi terviklik väärtustamine riiklik prioriteet. Selle kohaselt käsitletakse vaimset ja ainelist pärandit ühiselt ning kultuurimälestiste kaitsmisel väärtustatakse ka nende keskkonda ja konteksti.

Looduslikud pühapaigad on loodusliku välisilmega paigad ja maastikud, millega seostub ohverdamisele, ravimisele, palvetamisele vm religioossele tegevusele viitavaid folkloorseid, arheoloogilisi, ajaloolisi, etnoloogilisi andmeid. Eestis on hinnanguliselt ligi 3000 looduslikku pühapaika, millest ligi pooltuhat objekti või mälestist on kas loodus- või muinsuskaitse all.

Toimetaja: Mari Kartau

Allikas: Kultuuriministeerium



"Pidu"

Tõnu Karjatse filmikomm: seebiooperlik karakteridraama "Pidu"

Sally Potteri veidi üle tunni kestev “Pidu” on tänapäeva kinotrende arvestades eksperimentaalse maiguga, laiemas ajaloolises plaanis aga kammerlik tragikomöödia (dramöödia) inimestevaheliste kokkuleppeliste koosluste ja sidemete haprusest.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Artur Talvik

Artur Talvik: Ojasoo on karistuse saanud, ärme viska teda ühiskonnast välja

Vabaerakonna esimees, riigikogu liige Artur Talvik on president Kaljulaidilt iseseisvuspäeva vastuvõtu kutse juba saanud ja lubab kindlasti 24. veebruari õhtul Eesti Rahva Muuseumi kohale minna. Teda ei häiri „absoluutselt mitte“ , et riigipea vastuvõtu ühe põnevama osa – kontsertetenduse – lavastab teater NO99 ja Tiit Ojasoo.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: