Merle Karusoo: eestlane tahab olla võimu ligi ja see on orjarahva tunnus
Eilses "Plekktrummis" rääkis lavastaja Merle Karusoo mälust ja isiklike elulugude mõjust ajaloole.
Märtsi keskel lõpetas lavastaja ja eestlaste elulugude kogumise algataja Merle Karusoo Tartu Ülikoolis oma kursuse, millest osavõtjad kaevusid oma isiklike elulugude kaudu rääkimata ajaloosse. Kuidas mineviku lood määravad oleviku jõujooni?
"Mind huvitavad lood ja lugu ise on ratsionaalne, mitte emotsionaalne," ütles Karusoo. "Kui jutustaja ei pane sinna tundeid, siis ei tule lugu välja.
Juttu tuli sellest, kuidas noored tajuvad minevikku. "Noored peavad minevikku teadma, kuigi nad ei pea seda tajuma traumana," märkis Karusoo. "Kui inimese puhul on mälu nii tähtis ja lüngad tekitavad arusaamatust, kas siis saab olla nii, et rahvaga on teisiti." Ta lisas aga, et okupatsioon on oma töö suures osas ära teinud, sest me ei tahagi mäletada seda, mida okupatsioon mäletada ei lubanud. Samas kinnitas Karusoo: "Et osata ellu jääda, peab mäletama."
Merle Karusoo hinnangul me ei ole paljusid asju lahti rääkinud - kahel pool võitlemist Teise Maailmasõja ajal, baaside lepingut jne.
Saatejuhi Joonas Hellerma küsimusele, kas nii paljude eestlaste elulugudega kokku puutudes on Merle Karusoo jaoks tekkinud ka mingi eestlase arhetüüp, vastas saatekülaline: "Orjaverd on sees sedavõrd palju, et tahetaksegi olla kilter, kubjas ja aidamees. Tahetakse olla võimu ligi, olla ise võimukandja ja see on orjarahvale omane tunnus. Eestlane ei ole sisemiselt vaba."
Karusoo möönis seejuures, et uurib elulugusid selleks, et saada aru iseendast.
"Elan teiste inimeste lugusid emotsionaalselt väga läbi," lausus Merle Karusoo. "Kogu tarkuse sain ma nende inimeste käest."
Vaata juuresolevast videost kogu intervjuud.
Toimetaja: Valner Valme