Arvustus: mis juhtub, kui robot mõtlebki oma peaga ({{commentsTotal}})

"Ex Machina" Autor/allikas: kaader filmist

Uus film kinos

"Ex Machina"

Lavastaja: Alex Garland
Osatäitjad: Domhnall Gleeson, Oscar Isaac, Alicia Vikander

Eesti kinos alates 20. märtsist

9/10

Tehisintellekt on kinos praegu kuum teema. Järjest tuleb linale filme, mis eri nurkade alt vaatlevad inimese loodud kunstliku teadvuse sobitumist päris inimeste maailma. Kindlasti tekib alati konflikt, vaatajat üritatakse kummastada peamiselt tehniliste efektidega, sest teadmine, et keegi inimkujuline on tegelikult robot, ei üllata enam aastakümneid kedagi, ka Eesti vaatajale on tuttav "Navigaator Pirx" - ainult, et seal puudus robotitel teadvus: nad pelgalt matkisid inimkäitumist.

"Käsitööinimeste" teema on kinokunstis sisse juurdunud alates 1927. aasta "Metropolisest", mis oli siiski pigem erand, kuigi teetähis kõigile "Blade Runneritele" ja "Robocop'idele", ent õige "A. I"-hoo sai filmindus sisse alates 1951. aasta filmist "The Day The Earth Stood Still".

2010ndate filmilavastajad on nüüd ikkagi keskendunud sellele "üllatusmomendile", et ohoo, robot tõesti mõtleb oma peaga. Ta on inimese loodud, aga ta hakkab, raibe, inimest ennast ületama, sest talle on loodud ideaalsed tingimused mentaalseks arenguks kogu maailmas olemasoleva tarkvara tehisajju laadimise kaudu. Nii kombatakse filmikunstis inimeseks olemise piire, mängitakse tehniliste võimalustega, tajutakse ohtu inimese kui liigi ainuvalitsemisele planeedil. Enam ei karda me ufosid, vaid vaenlasi seestpoolt: me enda loodud intelligentseid monstrumeid. Neid filme vaadates on ka lohutav teada, et infotehnoloogia mõju me elule ei ole veel liiga totalitaarseks arenenud, on veel ruumi minna ja olla.

Tehisintellekti teemaga on täiesti eri nurkade alt viimastel aastatel tegelenud "Interstellar", "Chappie", "Transcendence" jm, tulemas on "The Avengers: Age Of Ultron" jm. Neile lõi soodsa tsitaadipinnase Tarkovski "Solaris" Stanislaw Lemi samanimelise romaani põhjal ja kirjandusest rääkides võttis sama teema tegelikult üles juba Mary Shelley "Frankenstein", millest esimene filmiversioon valmis 1931. aastal.

Kirjaniku ja stsenaristi Alex Garlandi lavastajadebüüt "Ex Machina" on tehisintellekti teemal üks õnnestunumaid näiteid mitte ainult viimastest aastatest, vaid filmikunstist üldse. Loodan, et sellest saab uus klassik, teetähis aastakümnete pärast, nagu on praegu "Solaris". "Space Odyssey'ga" ei tasu päris võrrelda, töö, mastaabid ja tähendus on teised.

"Ex Machina" loob aga oma esteetilise ruumi ja tal on palju plusse. Kõigepealt: film ei lähe liiale. Kerge on sellistel üleinimkondlikel maailmasuurustel pöördelistel teemadel valguda laiali ja muutuda pompoosseks ja seda tõestas ka "Transcendence", mis lõpupoole nurjas särava fantaasialennu jabura üle ääre ajamise ja toimetajakäe puudumisega.

"Ex Machina" algab konkreetselt, viib vaataja ära kaunite loodusvaadete vahele ja onni jõekaldal, kuhu jõuab Domhnall Gleesoni hea pinge, aga liigse dramaatikata kehastatud progeja Caleb. Majake jõekaldal, mille ette vaataja koos Calebiga viiakse, on kohe algul salapärasem kui mistahes eriskummalised olendid või maavälised kosmoselaevad. Tagasihoidliku sissepääsuga, ent elektrooniliselt turvatud ehitis keset hiiglaslikku asustamata Põhjala loodust on Calebi ülemuse, üleilmse otsingumootori omanik Nathani kodu ning ühtlasi uurimisjaam, kus ta loob androide. Caleb kutsuti ühte testima. See on lihtne sõlmitus, aga mida enam lõngakera lahti harutatakse, seda rohkem salapäraseid nüansse ilmneb ning Garland viskab vihjeid kapaga kerisele: muuhulgas tõmmatakse paralleele Sinihabeme-looga.

Igal hetkel on aru saada, et tegemist on hea kirjaniku tööga, ja kuna lavastajaks on sama isik, siis on visioon täiuslikult teostatud. Kaks meest, üks maja, üks "nais"robot. Ja teenija. Kõik on selge, aga kas on? Ja miks robot on naine? Kui naine ta on? Jne, küsimusi tekib ja vastatakse ladusalt, aga pinget hoides. Alicia Vikanderi Ava on vähemalt sama müstiline nagu Luarvik Luarvik, ehkki mängitud sisemise soojusega, aga kas see soojus on ehe või simuleeritud? Calebi ees ei ole lihtne test. Ka Calebi enda roll ses loos ei ole kaugeltki ühene.

Lahku lüüakse keha ja vaimu mõisted, suhteliseks muutuvad inimolemuse eesmärgid - aga need on liiga üldised (ja tüütud) filosoofilised teemad, et film neisse takerduks. Ei, linateos järgib peenelt oma pisut kammerlikku joont, ning dramaatika tiksub vaikselt, kuni mõnelgi hetkel hakkab pulbitsema. Äärmiselt peenetundelise rütmikaga film, kus töötavad kenas ansamblis pilt, heli, dialoog, näitlejatööd, kogu nägemus asjast. See on nagu indie-autorifilm, mis tehtud suurte rahadega. Ja mis võiks huvi pakkuda ka laiadele massidele, sest teema kõnetab ja on, mida vaadata.

Kontrastiks klaustrofoobsele uurimisjaama sisemusele (ehkki tippdisainiga, kodukujundusefännid, õppige) laotab kaamera me ette aeg-ajalt hingematvaid loodusvaateid kesk lumiseid mägiseid, kaljuseid nõlvu, laiuvaid metsi ja vulisevat jõge. Ausalt öeldes tunduvad sellised kaadrid linnainimesele juba märksa müstilisemad mistahes tehnilistest ilmaimedest. Et puutumata loodusel ei ole lõppu, ning teisalt me teame, mis selle varjus asub: alternatiivne inimtööstus.

Kui midagi ette heita, siis kurja geeniuse pisut tüüpilist karakterit. Käsikirja järgi. Aga: Oscar Isaac mängib Nathani nii omanäoliselt välja, et lõpuks ei teki tüpaaži vajalikkuses kahtlust. Pealegi võtab film piisavalt pöördeid, et asjad ei näiks ühesed. Ka Nathani alkoholilembus pole niisama naljaviluks sisse kirjutatud kalambuuriallikas, vaid pigem püss seinal, mille kohta vaataja ei tea, kas ja millal see tulistab.

Vaata treilerit:



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: