Musta ruudu näitusega tähistatakse Malevitši "Musta ruudu" sajandat sünniaastapäeva ({{commentsTotal}})

Janno Bergmann
Janno Bergmann "Malevitši musta ruudu dekonstruktsioon" 2000-2010 Autor/allikas: JB

Kumu kunstimuuseumi graafikakabinetis avati näitus „Musta ruudu metamorfoosid. Malevitši tõlgendused Eesti kunstis”, mis kujutab endast tagasihoidlikku pühendust 20. sajandi kunsti ikooni Kazimir Malevitši maali „Must ruut” 100. sünnipäevale. Pretendeerimata ammendavale käsitlusele, pakub see põnevat ja mitmekülgset valikut „Musta ruudu” tõlgendustest Eesti kunstnike töödes.

Käesoleval aastal saab 20. sajandi kunsti üks märgilisi teoseid, Kazimir Malevitši (1878–1935) maal „Must ruut”, 100-aastaseks. Seda tähistatakse, meenutades ajaloolisi algsündmusi ja vaadeldes „Musta ruudu” tõlgendusi Eesti kunstis. Malevitš eksponeeris esmakordselt „Musta ruutu” väljapanekul „Viimane futuristlik maalide näitus 0,10 [null, kümme]” (detsember 1915 – jaanuar 1916, Petrograd), positsioneerides seda oma filosoofilis-esteetilise süsteemi – suprematismi – visuaalse manifestina. Kehastades autori loobumist loodust jäljendava kunsti traditsioonist ja taotlust kehtestada abstraktse kunsti iseseisvaid reegleid, muutus „Must ruut” laiemalt avangardi radikaalsust ja enesekülluse ambitsiooni sümboliseerivaks teoseks, millest ei pääse üle ega ümber moodsat, aga ka postmodernset kunsti käsitledes.

„Musta ruudu” kordusi tegid juba Malevitši õpilased tema elu ajal; hilisemaid tõlgendusi, nii vene kui ka Lääne kunstis, on juba raske kokku lugeda. Tänu rohketele hommage’idele ja tsitaatidele on „Must ruut” ammu lahkunud autori omistatud tähendusväljast: sellest on saanud omaette tegelane, kes elab iseseisvat elu teiste kunstnike töödes. Selle protsessi on tabavalt kokku võtnud Riikliku Vene Muuseumi näituse „Musta ruudu seiklused” (2007) pealkiri, mis on kaudselt inspireerinud ka siinse väljapaneku ideed. Oma panuse musta ruudu narratiivi on teinud ka eri aegadel ja meediumites Eesti kunstnikud, avades erinevatele autoritele ja ajastutele iseloomulikke lähenemisi.

Näitusele on kaasatud järgmiste kunstnike tööd: Arnold Akberg, Janno Bergmann, Sirja-Liisa Eelma, Aleksei Gordin, Villem Jahu, Flo Kasearu, Kiwa, Leonhard Lapin, Tanja Muravskaja, Ats Nukki, Enn Põldroos, Hanno Soans, Ülo Sooster, Andres Tolts.

„Musta ruudu metamorfoosid. Malevitši tõlgendused Eesti Kunstis” jääb Kumu kunstimuuseumi 4. korruse A-tiivas avatuks 9. augustini 2015.

Näituse kuraator: Elnara Taidre
Näituse kujundajad: Raul Kalvo ja Helen Oja
Graafiline disain: Külli Kaats

Toimetaja: Mari Kartau

Allikas: Kumu



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: