Mikkelis on teatrikuu puhul commedia dell’arte näitus ({{commentsTotal}})

Pilt Johannes Mikkeli kogusse kuulunud Jacques Callot’ (1592–1635) ofordisarjast „Balli di Sfessania“
Pilt Johannes Mikkeli kogusse kuulunud Jacques Callot’ (1592–1635) ofordisarjast „Balli di Sfessania“ Autor/allikas: Eesti Kunstimuuseum

Mikkeli muuseumis on avatud Teatrikuu näitus commedia dell’arte’st "Komöödia kunst".

Improvisatsiooniline komöödia, maskikomöödia, professionaalne komöödia – kõik need nimetused peegeldavad 16. sajandi keskpaigas esile kerkinud commedia dell’arte teatritraditsiooni erinevaid tahke. Selle juured olid ühelt poolt karnevali- ja laadakeskkonnas, teisalt teatriharrastust viljelevas õpetatud seltskonnas, kus tunti antiikautoreid ja humanistlikku kirjanduspärandit.

Prantsuse kunstnikku Jacques Callot’d (1592–1635) võib pidada üheks olulisemaks commedia dell’arte traditsiooni jäädvustajaks. Esimesed kujutised commedia dell’arte maskidest valmisid kunstnikul juba 1615. aastal, pikem sari pärast reisi Firenzesse – Toscana kui aktiivse teatripiirkonna südamesse.

Kõige tuntum ja terviklikum on aga 1622. aastal valminud 24-leheline graafikasari „Balli di Sfessania” („Sfessania tantsud”), mis toob vaatajateni Napoli ja lõunapoolse Itaalia commedia dell’arte tüpaažide hoogsuse ja akrobaatilisuse.

Enamasti abstraktset skulptuuri- ja maalilaadi viljelevat skulptorit Boriss Ivanovi (1968) on Callot’ graafikasari inspireerinud looma tegelaskujudest kolmemõõtmelisi kujutisi, mille detailitäpsus ja peen viimistlus jäljendavad gravüüride filigraansust ning annavad edasi commedia dell’arte jõulist dünaamilisust.

Gravüürid: Jacques Callot (1592–1635) „Balli di Sfessania” („Sfessania tantsud”). Eesti Kunstimuuseum
Skulptuurid: Boriss Ivanov „Balli di Sfessania”. Must tamm. Kunstniku erakogu

Näituse kuraator: Kerttu Männiste
Näituse kujundaja: Maret Kukkur
Graafiline kujundaja: Kätlin Tischler

Näitus on avatud kuni 12.04.15.

Toimetaja: Mari Kartau

Allikas: Eesti Kunstimuuseum



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: