”Stockhausen!” jätkub täna ülimalt kompleksse tähtteosega
Ansambel YXUS ja partnerid jätkavad kontserdisarja ”Stockhausen!” grandioosse ja ülimalt kompleksse struktuuriga klaveriliteratuuri tähtteose – Karlheinz Stockhauseni „Mantra“ ettekandega meie tipp-pianistide Kadri-Ann Sumera ja Age Juurikase interpretatsioonis.
Sel neljapäeval kell 19 Estonia kontserdisaalis ettekandele tuleva teose kolmandaks võrdväärseks partneriks on elektroonika, mida juhib Tammo Sumera, edastab Eesti Konsert.
Kahekümnenda sajandi ühe vapustavama haardega heliloojat Karlheinz Stockhausenit (1928–2007) on nimetatud konservatiivseks revolutsionääriks. Stockhauseni mõju teise maailmasõja järgse muusika kujunemisele on sedavõrd laiaulatuslikult süvitsiminev nii kompositsioonitehnilises, kontseptuaalses kui ka esteetilises mõttes, et ilma temata oleks XX sajandi muusika kahtlemata hoopis teist nägu. Stockhausen oli distsiplineeritud strukturaalne mõtleja, kes vaimustus peendetailidest, mille omavahelistest suhetest ja korrastatusest sünnib harmooniline tervik.
“Mantra“ tervikülesehitus kätkeb endas kosmose ühtse makrostruktuuri muusikalist miniatuuri ning ühtlasi on see sisseminek heli enda harmooniliste võngete ühtse mikrostruktuuri akustilisse ajavälja.
Karlheinz Stockhausen
Stockhausen komponeeris „Mantra“ kahele klaverile ja elektroonikale 1970. aastal ning samal aastal kõlas suurteos Donaueschingenis esiettekandel. „Mantra“ on esimene teos nn vormeli-kompositsioonide reas, mida Stockhausen jätkas 1970ndate keskel – kogu ülikompleksne struktuur on tuletatud ühest meloodilis-rütmilis-artikulatiivsest tuumast, antud teoses siis seitsmetaktilisest niinimetatud mantrast. „Mantra“ ettekandel kuuluvad pianistide arsenali ka antiiktaldrikud ja wood-block. Mõlema klaveri heli juhitakse ringmodulaatorisse (mis oli teose loomise ajal uudne leiutis), mis liidab naturaalsele helile siinusheli (ja aeg-ajalt ka teisi sagedusi) ning tagasisidestab seejärel rikastatud heli, nii et see liitub akustilisele klaverihelile. Kohati tekitab selline modifitseeritud tämbripilt assotsiatsioone gamelani ansambli kõlaga.
Kadri-Ann Sumera tegi „Mantra“ Eesti esiettekande koos saksa kolleegidega 2006. aastal ning kirjutas teose kohta: „Hoolimata oma mahukusest on see teos väga kontsentreeritud ja hea struktuuriga. (...) Ei saa kurta vahelduse puudumise üle – on ju klaveri kõlavõimalused tänu elektroonikale, aga ka mõningatele löökpillidele, kõvasti täiendatud ning teos on väga oskuslikult eriilmelisteks lõikudeks jagatud. Stockhausenile omaselt ei puudu ka teatraalsus – näiteks kohas, kus pianistid muusikaliselt „vaidlevad”, või kus üks üritab takti löömisega teist „dresseerida”.
Toimetaja: Tõnu Pedaru