Kultuur koalitsioonileppe mustandis: kommentaarid ja sõnaseletused
Pärast kuuajalist ootamist on ometi sündimas meie uus valitsus. Koalitsioonilepe käsitleb teiste eluvaldkondade kõrval ka kultuuriküsimusi. Vaatame, mis nad siis välja on mõelnud ja püüame selgust saada, kuidas seda suurejoonelist dokumenti üldse mõista.
Meetmete ja edendamise sõnastik
Olgu siinkohal ära toodud väike oskussõnastik koalitsioonileppe, aga ka paljude muude strateegiliste dokumentide mõistmiseks.
tagame, jätkame – jätame lammutamata mingi enam-vähem toimiva süsteemi, kuna tegemist on hädavajaliku asjaga ja selle torkimine tooks kaasa üleüldise pahameele. Mingit paranemist selles küsimuses aga oodata ei ole.
analüüsime, algatame, selgitame välja, kaalume võimalust – mingi huvigrupp nõuab midagi, mida pole plaanis kindlasti teha, aga nende rahustamiseks teeme näo, nagu seda ideed siiski kaalutaks.
alustame, saavutame – seda tahaks nagu ise teha, aga pole kindel, kas hakkama saame.
soodustame, edendame, suurendame, toetame – üldiselt loodame, et keegi teine teeb selle ära, meie kiidame takka.
laiendame, tugevdame, hõlbustame – trükime natuke plakateid ja flaieried ning viime läbi mõned mokalaadad.
parandame, arendame, reguleerime – häda ja viletsus, millega on kogu aeg võideldud, jätkub. Ilmselt teeme aruandluse ja bürokraatia keerulisemaks.
seisame selle eest, seame sihiks, eesmärgiks – unistame, et nii võiks olla, aga ega erilist lootust ei ole.
töötame välja, kaasame – kutsume kokku mingi seltskonnna näiteks omavalitsustest ja organisatsioonidest, kuulame ära, mida nad tahavad, noogutame ja jätkame samas vaimus.
moodustame – see on kindel plaan, mis on kiirelt teostatav ja ei maksa midagi. Ametikohad on juba ära jaotatud.
hoidume - teeme ikka edasi seda, mida ennegi halvasti tehtud, aga räägime seejuures, et teistmoodi ei saagi.
rakendame, viime ellu – täidame seadust, mille eelmised valitsused on juba ammu paika pannud.
tõhustame – koondame ametnikke ja paneme allesjäänutele töökohustusi juurde.
kaasajastame, ajakohastame – teeme mingi süsteemi ümber niimoodi, et keegi sellest enam midagi aru ei saaks, ja ise peame peenikest naeru.
Kommenteeritud koalitsioonileppe kultuuriprogramm
14. Kultuur ja sport | Kommentaar |
14.1 Lähtume oma tegevustes Kultuuripoliitika põhialustest 2020 ja Spordipoliitika põhialustest 2030 ja viib neid ellu koostöös asjaomaste asutuste, ühenduste ja organisatsioonidega. | Kui need põhialused on juba kord välja töötatud, siis on tõesti mõistlik neist ka lähtuda. Kultuurivaldkonnas ei ole kõnealune arengudokument mingit silmnähtavat kahju toonud, seega on lootust ka edaspidiseks. |
14.2 Käsitleme valitsusliidu kultuuri-, spordi- ja hariduspoliitikast lähtuvaid tegevusi koosmõjus, sealhulgas ka finantseerimisotsuseid langetades. | On veidi kahtlane, kas valitsusel ja ametnikel jagub kompetentsi ning süüvimisaega selleks, et mõista näiteks jooksuvõistluste ja kunstinäituste või laulupeo ja gümnaasiumi õppekavade koosmõju. Seega saab ilmselt rääkida sellest finantseerimisotsuste langetamise kontekstis. Kui kultuuri- ja spordirahad on senigi olnud samas potis, kas nüüd lisatakse siis sinna ka haridus? |
Käsitame Eesti loome- ja mäluasutusi haridusprotsessi osalistena. Soodustame laste ja noorte kultuurielust osasaamist. Toetame vaimse kultuuripärandi kogumist, säilitamist ja kättesaadavaks tegemist riigi kesksete mäluasutuste, sealhulgas ka Eesti Rahvusringhäälingu kaudu. | Siin kajastub kultuuri käsitlemine rakendusliku valdkonnana, ehk siis soodustatakse neid kultuurinähtusi, mis on sobilikud laste harimiseks ja muuseumis põlistamiseks. Kultuuri arengu seisukohalt on see käsitlus absurdne, sest niiviisi ei teki midagi uut ja väärtuslikku juurde. |
14.3 Näitame üles riigi huvi rahvusvaheliste kultuurifestivalide, spordikonverentside, tiitlivõistluste ja suurürituste Eestisse toomiseks. | Suurüritused kipuvad olema kommertsnähtused, mis edendavad turismi ja majandust, aga mitte kultuuri. Mil kombel valituse huvinäitamine välja näeb, see vajaks ka täpsustamist. |
14.4 Arendame eriavajadustega inimeste ligipääsu elu- ja kultuurikeskkonnale. Erivajadustega inimestel on õigus osaleda kultuuri-, spordi- ja ühiskonnaelus. Puuetega noortel peab olema võimalus osa saada huviharidusest ja noorsootööst. | Absoluutselt tõsi, kuid see on sotsiaalvaldkonna teema ja kui rääkida puht füüsilisest ligipääsust, siis ehitusseadustiku teema, mitte aga kultuuripoliitiline väljakutse. |
14.5 Kultuurkapitali aluspõhimõtteid, milleks on eelarve kujunemine seaduses ettenähtud korras ja valdkondade ekspertidest koosnevad sõltumatud sihtkapitalid ja ekspertgrupid, ei muudeta. Kultuurkapital toetab eelkõige loovisikuid ja projektipõhiseid algatusi ning Kultuuriministeeriumi eelarve kaudu rahastatakse riigieelarveliste asutuste põhitegevust ja rahvuskultuuriliselt olulisi pikaajalisi tegevusi. | Kultuurkapital toimib ja seda pole tõesti vaja lammutama hakata. Siintoodud aluspõhimõtted on ka väga ilusad, praktika on aga teistsugune. Kui nüüd tõesti suurendatakse ministeeriumi eelarvet allasutuste kõigi tegevus- ja produktsioonikulude võrra, siis läheb põrgu jäässe ja saabub maapealne paradiis, mis on seni küll väga uskumatuna tundunud. |
14.6 Tähistame Eesti Vabariigi 100. aastapäeva kutsudes selles osalema kõiki Eesti inimesi ja Eesti sõpru üle maailma. | Suurepärane üleskutse, mis puudutab kultuuri samapalju kui kõiki muid eluvaldkondi. |
Helikunst 14.7 Toetame tegevusi, mis on suunatud hinnaliste muusikainstrumentide hankimiseks ja pillifondi asutamiseks, mille ülesandeks on pillide soetamine, haldamine ja laenutamine muusikutele. 14.8 Koostöös Haridus- ja teadusministeeriumiga kujundame tervikliku muusikahariduse kontseptsiooni, mis sidustab riigi-, era- ja munitsipaalmuusikakoolide (huvialakoolide), aga samuti muusikaalast õpet pakkuvate ülikoolide tegevuse loogiliseks tervikuks. Kunst 14.9 Toetame kunstnike residentuuride loomist ja residentuuriprogrammide käivitumist. 14.10 Jätkame kunstinäituste korraldamise taristu arendamise ja majandamise, samuti näituseasutuste rahvusvahelistumise ning professionaalse näitusetegevuse toetamist Kunstigaleriide programmi abil. Kirjandus ja kirjastustegevus 14.15 Suurendame e-raamatute kättesaadavust Eesti Rahvusraamatukogu kaudu. 14.16 Arendame edasi toimivat toetussüsteemi eesti kirjanduse väljaandmiseks võõrkeeltes. 14.17 Toetame Eesti esinemist ühe peakülalisena 2018. aasta Londoni raamatumessil. 14.18 Toetame tegevusi, mis on suunatud laste lugemisharjumuse edendamisele. 14.19 Jätkame rahvaraamatukogude riigipoolset toetamist teavikute soetamisel. Etenduskunst 14.20 Toetame algupärase dramaturgia tellimist ja lavale toomist. 14.21 Peame oluliseks riiklike etendusasutuste kõrval ka eraalgatuslike etendusasutuste toimimist ja jälgime, et rahastamismudelid arvestaksid ka uute tulijatega. | Muusika, kunsti, kirjanduse ja teatrivaldkonna programmidesse on võetud üksikküsimused, mis moonutavad nende valdkondade tervikpilti ja ei ole enamasti üldse olulisimate teemade seas. Tõenäoliselt on kirja pandud lihtsalt mõned mõtted, mille on keegi läbirääkijate sõber suure lobistamisega sisse surunud. Teisalt on hea, et valitsus vabadesse kunstidesse suuresti sekkuda ei kavatse, oma pillilaenutuse ja komandeeringu Londonisse võivad nad ju kedagi oluliselt kahjustamata ära teha. Siiski tuleks meenutada, et pole võimalik arendada, suurendada ega jätkata tegevusi, mida pole iialgi alustatud, nagu näiteks kunstinäituste korraldamise taristu arendamine. |
Arhitektuur ja disain 14.11 Saavutame õigusselguse ruumilise planeerimise ja selle piirangute osas. Toetame riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja AS Riigi Kinnisvara mõistlikku koostööd, mis annaks kaasaegsele eesti arhitektuurile võimaluse kujundada avalikku ruumi huvitavaks ja inimkeskseks. 14.12 Peame vajalikuks ruumilise planeerimise kompetentsi kokkutoomist riiklikul tasemel. 14.13 Analüüsime koos erialainimestega arhitektuuri- ja disainivaldkonna tugevdamist. Näeme disaini- ja arhitektuurivaldkonda rahvusliku tööstuse lisaväärtuse loomise olulise allika ja kaasaegse elukeskkonna arendajana. 14.14 Aitame kaasa disainihariduse kvaliteedi tõstmisele. | Elukeskkonna kujundamise valdkond seevastu on käsitletud tervikpildina ja üsnagi asjade tähtsusejärjekorrast lähtudes. Üldsõnaline ta ju on, aga seda on enamik koalitsioonileppest. |
Muuseumid ja kultuuriväärtuste kaitse 14.22 Tähistame väärikalt 2019. aasta peoga laulupeoliikumise 150. aastapäeva. Väärtustame laulu- ja tantsupeoliikumise olulist mõju ühiskonnas. Toetame Laulu- ja Tantsupeo SA tegevust viisil, mis tagaks nii pidude heal tasemel korraldamise kui ka kollektiivide tegevuse ja nende kunstilise taseme arengu igapäevaselt, ka pidudevahelisel ajal. Koostöös Tallinna linnaga ajakohastame pidude toimumise keskkonna. 14.23 Avame Eesti Rahva Muuseumi uue maja 2016. aastal. 14.24 Jätkame muuseumivõrgu korrastamist ja museaalide digiteerimist muuseumikogude kättesaadavuse suurendamiseks kasutajasõbralikul viisil. 14.25 Toetame pühapaikade programmi rahastamist riigieelarvest eesmärgiga hiied ja teised pühapaigad tähistada ning korrastada vastavalt 2015. aastal kinnitatud arengukavale „Looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine“. 14.26 Vaatame üle kultuurimälestiseks tunnistamise kriteeriumid, samuti võimalused objekte kaitse alt välja arvata. 14.27 Korraldame Eesti ühinemist Faro ja Istanbuli konventsiooniga (muinsuskaitse raamkonventsioon). | See osa on positiivses mõttes konservatiivne – välja on toodud suuremad-tähtsamad asjad ja ülejäänus lähtutakse olemasolevatest arengudokumentidest. Põnevust tekitab punkt 26 – siin on lootust, et laheneb olukord, kus vanad majad lagunevad, sest keegi ei jaksa neid muinsusnõuetele vastavalt korda teha. Samas on siin ka oht, et meie mõisad hakkavad kattuma plastiku ja plekiga. Seega kõik oleneb siis sellest, mil viisil need kriteeriumid siis paika pannakse. |
Audiovisuaal 14.28 Toetame tõhusamalt Eesti filmikunsti ning väärtfilmide näitamist üle Eesti. 14.29 Saavutame filmi- ja audiovisuaaltööstuse tunnistamise loomemajanduse innovaatiliseks ja suure ekspordipotentsiaaliga valdkonnaks ja rakendame sellele vastavaid ettevõtluse toetamise mehhanisme. 14.30 Toetame rahvusvahelise koostöö ja ühisettevõtluse arendamist filmivaldkonnas, sealhulgas Eesti kui filmitootmiseks atraktiivse keskkonna tutvustamise kaudu välisriikides. | Siit kumab läbi soov lükata kino kultuuri alt ära ettevõtluse sfääri. Siiski on kahtlane, et ka külluslike eksporditoetuste najal suudaks meie väike filmikunst Hollywoodiga konkureerida, seega on plaan üsna utoopiline. |
14.31 Toetame ETV venekeelse kanali avamist ja kindlustame selle jätkusuutliku finantseerimise. Samuti toetame tegevusi, mis on suunatud vähemuskeelte saadete ja veebilehtede tootmisele. | Rahvusringhääling on hiiglaslik kombinaat, millel on palju muidki struktuuriüksusi ning tegevusi lisaks siin väljatoodutele. Oleks vaja otsustada, mis nendest saab ja kas ikkagi on ühes pajaservas võimalik prioriteetsete valdkondade rammusamat suppi keeta. |
Eesti kultuuri tutvustamine välismaal 14.34 Toetame kodumaise kultuuri eksporti. 14.35 Lisaks kunstiteoste ekspordile pöörame oluliselt enam tähelepanu ka loovisikute Eesti lavastajad, tantsutrupid, kunstnikud ja kirjanikud mobiilsusele ning võimalustele töötada välismaal. | Toetamine ja tähelepanu pööramine on vahvad. Kõik oleneb numbritest, mis nende kauniste sõnade taha kirjutatud saavad. |
Loomemajandus, loovisikute sissetulekud ja sotsiaalsed garantiid 14.36 Hoiame loomemajandust riiklikult prioriteetsete majandusvaldkondade hulgas, sihiga aidata alustavatel ja tegutsevatel loomeettevõtjatel oma visioone realiseerida. 14.37 Toetame valdkondlikke kompetentsi- ja arenduskeskusi loojaid toetava produktsiooni,-, turundus- ja ekspordialase võimekuse tõstmiseks. 14.38 Jätkame vabakutseliste loovisikute sotsiaalsete garantiide süsteemi täiustamist. | Siin on fikseeritud tegevused, millega on juba päris palju vaeva nähtud ning ka mõningate käegakatsutavate tulemusteni jõutud. Seega on hoidmine, toetamine ning jätkamine täiesti omal kohal. Vabakutselistel ei maksa nüüd küll loorberitele puhkama jääda, sest ilma huvigrupi surveta vaevalt, et sotsiaalsete garantiide parendamist liiga entusiastlikult valitsuse poolt jätkatakse. |
Kultuuriline mitmekesisus 14.39 Jätkame piirkondlike kultuuriruumide toetusprogrammide riigipoolset toetamist. 14.40 Edendame hõimuliikumist ja toetame vastavalt võimalusele soome-ugri keeli ja kultuuri. 14.41 Toetame Eestis elavate rahvusvähemuste omakultuurilist tegevust ja kogukondade koostööd ning soodustame teabevahetust. | Kultuuriline mitmekesisus tähendab globaliseerivas maailmas mõistagi palju enamat, kui siin väljatoodud traditsioonilised tegevused. Kuna me oleme Euroopa riik, siis tasuks valitsejatel veidi mõelda ka sellele, kuidas nad suhtuvad või mida mõtlevad täiesti teistelt maailmajagudelt pärit mitmekesisuse asjus, mis igast küljest meie turvalisse tsivilisatsiooni sisse murrab. Samuti oleks vaja kujundada seisukoht nn uute kultuurinähtuste suhtes, nagu näiteks subkultuuridest alguse saanud kunstid või valdkondadevahelised-interdistsiplinaarsed tegevused, mis väljakujunenud kultuurivaldkondade ega ka vastavate eelarveridade sekka ei mahu. |
Kultuuriiinvesteeringud 14.50 Ehitame Eesti Kunstiakadeemia (HTM) õppehoone. 14.51 Jätkame Eesti Rahvusringhäälingu hoonete rekonstrueerimist ja tehnilist ajakohastamist ning arhiivi digitaliseerimist. 14.52 Viime lõpule Kultuurkapitali abiga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia hoone ehitamise rajades akadeemiale õppetööks vajaliku saali (HTM). 14.53 Toetame Rahvusvahelist Arvo Pärdi Keskuse uue hoone rajamist. 14.54 Viime lõpule ajalooliste teatrimajade uuendamise ja varustamise kõige kaasaegsema lava-, heli- ja valgustehnikaga. 14.55 Toetame Ilon Wiklandi keskuse väljaarendamist Haapsalus. 14.56 Toetame Narva teatrimaja rajamist Vaba Lava kontseptsioonist lähtudes. 14.57 Jõuame 2018. aastaks lõpule Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe kompleksi ja sealse püsiekspositsiooni rajamisega. 14.60 Seame eesmärgiks Kaunite Kunstide kooli rajamise. | Palju õnne neile, kes on osava lobitöö või pika ja kannatliku ootamisega sellesse nimekirja mahtunud! Ülejäänutel, kelle majad lagunevad või on kitsaks jäänud, tuleb siis oodata loodetavasti kui mitte järgmise, siis ülejärgmise või üleülejärgmise koalitsiooni sünnini, et siis ka oma hädavajalik betoon kätte saada. Küll aga tahaks teada, mis see Kaunite Kunstide kool on, mida rajama hakatakse, ja mille poolest ta erineb juba praegu eksisteerivatest samalaadsetest õppeasutustest? |
Kultuuri- ja spordivaldkonna õigusloome ning valdkondade toetamine 14.61 Parandame õigusruumi soodustamaks äriühingute osalust kultuuri ja spordi rahastamisel (sealhulgas riigile kuuluvate ja riigiosalusega äriühingute kaasamiseks spordi ja professionaalse kultuuri toetamisse teatud protsendiga oma kasumist läbipaistvate ja ühtsete reeglite alusel). 14.62 Toetame eraraha kaasamist kultuurivaldkonda, tunnustades kultuurisõbralikke ettevõtjaid ja eraisikuid ning soodustades riigi ja eraettevõtjate koostöös elluviidavaid algatusi. | Seda oleks tõepoolest juba ammu tarvis – kultuuri toetajatele maksuvabastus ja kogu lugu, pole siin niisama midagi parandada ja edendada vaja. |
14.63 Tagame kõigile kultuurisfääris riigi osalusega loodud sihtasutustele ja riigi poolt kaasfinantseeritud munitsipaalsetele kultuuriasutustele (muuseumid, teatrid jms) jätkuva riigitoetuse. | Kellegi olemasolevat eelarverida ära ei kustutata, see on hea. Siin on kaks probleemi. Esmalt, miski pole igavene, teinekord võib juurde tekkida mõni vägev kultuuriasutus, mis toetust vääriks ja võib ka juhtuda, et mõni olemasolev ammendab ennast igaveseks. Mida sellistel juhtudel teha? Teiseks, on valdkondi, mis ei saa üldse teatrite ja muuseumitega võrdväärset riiklikku tuge ei betooni ega töökohtade näol (kirjandus, kunst) – võrdsete võimaluste huvides tuleks mingil kombel ka neid proportsionaalsel määral riiklikult finantseerida. |
14.64 Uuendame autoriõiguse seadust selleks, et loomevabadus ja autori õigused oleksid kooskõlas kaasaegsete tehnoloogiate arengutega, soodustaks Eesti kultuuri säilimist ja kättesaadavust digitaalsel kujul ning kaitseks tõhusalt Eesti autorite ja interpreetide õigusi oma teostele ning loometöö eest saadava tulu võimalusi. | See on pikk ja keerukas protsess, mis on juba ammu käimas. Tuleb arvestada valdkondade erinevusi, ei saa sama puuga mõõta massikultuuri alla käivaid nähtusi ja eksperimentaalset loometegevust. |
14.65 Analüüsime võimalusi kultuuri riigieelarvest toetamise korralduse lihtsustamiseks. | Siin ei ole midagi analüüsida, on selge, et eelarvelistel peaks tegevus- ja produktsioonikulud olema eelarves ja väikeorganisatsioone ning loovisikuid toetataks Kulka kaudu. Lihtsalt piinlik on kuulata, kui mõne esindusliku riikliku muuseumi töötaja räägib, kuidas ta peab teibi ostmiseks projekti kirjutama ja töömehe palkamiseks lepingutega vusserdama. |