Virve Normet 75. Õnne raadio- ja muusikaajakirjanikule!
Oma kaalukat juubelipäeva saab tähistada sel kuul ajakirjanik ja muusikateadlane, pikka aega Eesti Raadio muusikasaadete toimetuses tegutsenud Virve Normet.
Virve Normet (neiuna Kasak) sündis 9. aprillil 1940. aastal Viljandimaal Suislepas. Oma algteadmised muusikast ja selle õpetamisest sai ta Viljandi Pedagoogilises Koolis, millele järgnes õppimine koorijuhtimise erialal Tallinna Muusikakoolis. Karl Leichteri ja Leo Normeti käe all sai ta muusikateadlase diplomi Tallinna Riiklikust Konservatooriumist, täiendas end raadiomuusika ja ajakirjanduskursustel. Ta töötas ka pedagoogina Tallinna 22. keskkoolis ja Tallinna Muusikakeskkoolis.
Alates 1965. aastast algas tema sisukas tegevus Eesti Raadio muusikasaadete toimetuses, kus ta oli koosseisuline toimetaja kokku 31 aastat. Sealtpeale on Virve Normet jätkanud kuni tänaseni vabakutselise muusikaajakirjanikuna, muusikaraamatute, plaadibuklettide ja muude väljaannete koostaja ja toimetajana, olles ka Eesti Ajakirjanike Liidu liige. Eesti Raadio tunnustas teda oma aastapreemiaga nii 1989. kui ka 1998. aastal.
Raadiotöös oli Virve Normet huvitav ja mitmekülgne autor ning toimetaja, võttes enda õlule sageli suuri ja mahukaid ülesandeid eeskätt mitmesuguste saatesarjade näol. Muusikasaadete toimetus tutvustas teda omal ajal järgmiselt: „Ta on üks neist, kelle süda on raadios, kelle töö ja entusiasm on edendanud Eesti Raadio muusikatoimetuse ettevõtmisi, kes hoiab oma kogenud pilgu peal kogu Eesti muusikaelus toimuval...“
Kui vaid mõnda aastakümnete tagustele kuulajatele meenutada, siis sündisid Virve Normeti käe all sarjad, nagu „ERSO stuudiotund“, „Näärimuusikapäev“, „Stereopühapäev“, „Eesti noori dirigente“, „Ante Finem Saeculi“, ta toimetas ka digitaalotseülekandeid Leningradist ja Riiast, EBU rahvusvahelisi kontserte (sh Nordic Concert Series), osales oma töödega rahvusvahelistel muusikasaadete konkurssidel jpm. Ta on teinud enam kui 3000 saadet rohkem kui 40 aasta jooksul Eesti heliloojate ja interpreetide kohta, nimetagem siit vaid 14 saadet Eduard Tubina
100. sünniaastapäeva puhul või ka telefilmi „Peeter Lilje. Dirigent“.
Vabakutselise aegadel on Virve Normetil valminud raamatud „Eino Tamberg: elamine kui loomingu aine“ ning Ene Üleojast „Saatus valib meie Muusika“. Eraldi vääriks märkida tema koostööd pianisti ja muusikateadlase Vardo Rumesseniga. Siin on toimetamistööd Rumesseni salvestatud plaatidele Aleksandr Skrjabini, Sergei Rahmaninovi, Johannes Brahmsi, Fryderyk Chopini, Ferenc Liszti muusikaga jt, Rumesseni raamatutele „Lisandusi eesti muusikaloole“ (ka koostaja), „Joonase sõnum“ ning „Tubin ja meie aeg“.
Lõpetaksin juubeliaadressi Vardo Rumesseni praegushetkel antud hinnanguga Virve Normeti tööle: „Olen Virve Normetile väga tänulik mitmekülgse kaasabi eest paljude minu heliplaatide ja raamatute väljaandmisel, mis on ilmunud tema toimetamisel. Lisaks olen teinud temaga mitmeid raadio-ja telesaateid, samuti intervjuusid, mis on ilmunud ajakirjanduses. Hindan teda kui ausat ja otsekohest inimest, kes omab head eruditsiooni ja oskab hästi süveneda muusikalistesse probleemidesse.
Tänu sellisele muusikatundmisele oskab ta vääriliselt hinnata muusika sisulisi väärtusi ega näe seda pelgalt mingi pealiskaudse meelelahutusena. Usaldan teda kui objektiivset kriitikut, kelle arvamused meie muusikaelu paljude probleemide kohta vääriksid igakülgset tähelepanu ka me juhtivate poliitikute ning muusikaelu organisaatorite poolt. Virve Normeti hinnangud kontsertidel kõlanud teoste kohta on alati väga põhjendatud ega lähtu muusikavälistest kaalutlustest või laia publiku arvamustest, vaid ta oskab näha muusikateost kui tervikut koos selle interpretatsiooni vooruste ja puudustega. Selle kõige eelduseks on tema laialdased teadmised muusikaajaloost ja pikaajaline töö Eesti Raadio muusikatoimetajana, mida ta on teinud aastakümnete vältel nii maailma muusikapärandi tutvustamisel kui meie kodumaise muusikakultuuri rikastamisel.“
Toimetaja: Valner Valme