"MI" vestlusring: Timo Steiner, Margo Kõlar ja Liis Viira räägivad beebide sümfoonia sünnist
Muusika-aasta puhul pannakse kokku suur beebide sümfoonia, mille aluseks on käesoleval aastal sündivate laste häälitsused. Vaata õhtul kell 22.10 "MI-d", loe tervet, ent toimetatud vestlust heliloojate Margo Kõlari ja Liis Viiraga siit kultuuriportaalist.
Timo Steiner: Ma sekkun teie vahetusse kuulamiskogemusse, nendest helidest saab üks võimas beebisümfoonia selle aasta lõpus. Ja ma küsiksin teie käest vahetuid impressioone. Mis need hääled siis tekitasid ja mida te tahate kokku kirjutada?
Margo Kõlar: No eks nendesse tuleb süveneda nüüd ja see on minu meelest suurepärane algmaterjal nii akustilise kompositsiooni mõttes kui ka elektroakustilises mõttes, kus võib ükskõik mis häälestuses praktiliselt ükskõik mida teha. Meil on kogu maailma arsenal, et sellega edasi minna.
Timo Steiner: Kas need hääled kuidagi üllatasid ka?
Liis Viira: Kvaliteet üllatas tegelikult, väga hea kvaliteediga oli salvestatud, ja ma arvan, et potetsiaal on suur nii nendel lastel kui nendel häältel.
Timo Steiner: Aga kas see on ikka pärismuusika, väike kahtlus ju kerkib ka hinge. Ta ei ole instrumentidega tehtud... Kas tuleb täispingega lugu teil?
Liis Viira: Mis on muusika ja kus?
Margo Teder: Ei no praegu me plaanime ikka koori sinna kaasata, mis on ikkagi päris instrument. Eks näis, kuidas see läheb... Mis mõttes päris muusika? Minu jaoks seda piiri ei ole, kõik on muusika.
Timo Steiner: No siin inimesed on kahtlustanud, kas see on üks järjekordne trikk selle muusikaaasta puhul või saame sellise teose, mida me saame pärast aastaid kuulata ja nautida... Sellise, mis vanaks ei jää.
Margo Kõlar: Ja mida kaasa ümiseda.
Timo Steiner: Ja kaasa ümiseda. Saame sellise?
Margo Kõlar: Kindlasti saame ümiseda, siin juba praegu saame, enne kui see teos kirjutatud on.
Timo Steiner: Sünnimomendiga on seotud see lugu, et meil on just kannatusnädal selja taga, mis tõi ettekandele reekviemi. Sündimine ise, mis mõtteid see teie peas tekitab? Kui suure nähtusega te nüüd vastamisi lähete?
Liis Viira: Fundamentaalse. Jah, mul on ka kolme ja poole tunni pärast sünnipäev, sünni hetk, nii et on hea selle üle mediteerida praegu.
Margo Kõlar: Seda hakkamegi tegema.
Timo Steiner: Sinu sündimisega seotud mõtted. Kas mõtled neid ka sügavamalt või kasutad kui muusikalist materjali seda?
Margo Kõlar: No tahaks muidugi süveneda mõtetesse. Sünnimüsteerium on üks maailma ja elu kõige suuremaid müsteeriume, kuidas mitte millestki saab midagi ja mitte lihtsalt midagi, vaid saab isiksus. Kuidagi keegi pälvib õiguse tulla siia ajalikku ellu, seda läbima meie sekka. Samas, kui mõelda elule üldse, siis on huvitav mõelda sellele, et elu sellest hetkest, kui ta tekkis, pole ju hektekski katkenud, see on järjepidevuse müsteerium või kui soovite, siis igavene elu.
Taustaks on ääretult oluline nende asjade üle mõtiskleda.
Liis Viira: Ma ise ka mõtisklesin nende teemade üle ja jõudsin järeldusele, et tegelikult on väga väike osa sündimisest see keha sünd ja need hääled. Ma ütleksin, et seal on tohutu potetsiaal sees, et tegelikult see laps ja see inimene ju hakkab sündima sellena, kes ta on. Ma tunnen, et ma ise ei olegi veel sündinud ja võibolla seda ei juhtugi. Et me kogu aeg sünnime uuesti ja uuesti. Ja ma hakkasin ka jälgima elu, et kui pidevalt võtta iga hetke just vastsündinuna, siis see lisab hoopis teise dimensiooni.
Margo Kõlar: Ma olen ka mõelnud sageli tegelikult, et see, et ma olemas olen, ma ei teagi, kellele ma peaks tänu võlgnema... Ma tahaksin tagasi mõelda sinna, kust ma olen tulnud, põlvkondade ja põlvkondade taha ja ehk veel kaugemale, ja samas ma mõtlen, et see, milliseid otsuseid mina siin täna teen, sellest oleneb, millised põlvkonnad on tuhandete põlvkondade pärast tulevikus, nii et see on kõik äärmiselt oluline suur müsteerium, milles me osaleme ja kuhu me tahaksime paigutada ka selle teose.
Timo Steiner: Mis need järgmised sammud selle teosega nüüd on?
Margo Kõlar: Eks tuleb analüüsida seda helimaterjali, seda me nüüd põgusalt tegime ja juba tuli mitmeid mõtteid.
Timo Steiner: See on ka huvitav küsimus, kuidas kahekesi koos muusikat kirjutada? Või kokku panna, kirjutamine oleks võibolla vale sõna, nooti ilmselt ju ei sünni... või tuleb ikkagi, kui koor hakkab laulma, siis tuleb ju ka noot teha. Kas te teete seda ühes ruumis või eri ruumides või kuidas see võiks välja näha?
Margo Kõlar: Me ei ole seda nii põhjalikult arutanud, aga mulle jäi mulje, et ma olen võibolla rohkem Liisi tehniline abi, kes seda elektroonilist poolt aitab.
Liis Viira: Ma ei ole nii kindel selles, ma arvan, et pole mõtet hakata vaatama, kummas anumas veetase tõuseb või langeb, ma arvan, et see jääbki balansseerima, et pole vaja määratleda seda, mis osa kellelgi teha jääb. See kujuneb ise.
Margo Kõlar: Eks me siis laseme oma krimblid välja ja jälgime, mis on õhus ja reageerime vastavalt.
Liis Viira: Ma katsun sind mitte takistada sinu loovas töös ja loodan, et sa teed sama minuga.
Margo Kõlar: Helilooming on üks suur häälestumine, antud juhul siis ühine häälestumine samale lainele. Aga võibolla ka erinevatele lainetele.
Timo Steiner: See oleks ka huvitav, kui sellest tuleks vastasseis välja, sünnikogemused võivad ka päris erinevad olla. Ma tänan teid selle esimese impressiooni läbielamise eest ja nagu siin üleskutsega võib ühineda, ootame aga poisslapsi siia. Ühinema nende häältega lisaks tüdrukutele.
Toimetaja: Valner Valme