Peeter Helme: Grassi lahkumisega suri terve epohh ({{commentsTotal}})

Günter Grass
Günter Grass Autor/allikas: PM/Scanpix

Järelehüüe Günter Grassile (16. oktoober 1927 - 13. aprill 2015).

87aastase Günter Grassi lahkumisega täna hommikul suri terve epohh. 1959 romaaniga „Plekktrumm“ (e. k. 1990 Mati Sirkeli tõlkes) üleöö kuulsaks saanud kiviraiduri haridusega Danzigist põlvnevast, kuid sõjakeeristes Lääne-Saksamaale sattunud kirjanikust kujunes ühe põlvkonna hääl – Teise maailmasõja lõpulahingutes veel osalenud ning totaalse huku ja hävingu kogemusest traumatiseeritud põlvkonna hääl.

See oli see põlvkond, kes ei leppinud oma vanemate lihtsate soovidega heaolu ja turvalisuse järele, vaid kes seadis otsustavalt kahtluse alla pelgalt majandusliku õnne taotlemise ning soovi teha minevikuga rahu seda unustades. Noorem põlvkond vastas sellele ärritavate küsimustega oma isade ja emade mineviku kohta. Hiljem sai põlvkond tuntuks kui 1968. aasta põlvkond ning Grassist kujunes selle üks häälekamaid ja andekamaid eestkõnelejaid.

Ta sidus oma kirjandusliku loomingu poliitilisega ja vastupidi. Willy Brandi ja sotsiaaldemokraatliku partei toetamine, Iisraeli Palestiina-poliitika vastu võitlemine, aga ka Ida-Saksa diktatuuri kritiseerimine ning kõikvõimalike rohujuurealgatuste juures seismine ja neile oma kirjandusteostes heakskiidu andmine olid Grassi silmis kohustused, mille tema põlvkond ja laiemalt saksa rahvas maailmale võlgnesid.

Kogu ühiskondliku tegevuse kõrvalt leidis Grass jaksu olla ka kirjanikuna üliviljakas – lisaks 17-le romaanile kirjutas ta viis näidendit ja 11 luulekogu, pidas päevikuid, oli kirjanduskriitiku ja kirjanduse mõtestajana aktiivne ning tegutses lisaks tunnustatud graafiku ja skulptorina.

Günter Grassist jääb mitmekülgne loominguline ja vaimne pärand, mis ei taha kuidagi mahtuda ühe nimetaja või märksõna alla. Iga asja kohta arvamust omava inimesena suutis ta oma eluajal paljud välja vihastada – nii kuulutas veel 2012. aastal Iisrael Grassi persona non grata'ks, kui oli selgunud kirjaniku Relva-SSi minevik.

Grass sundis kogu elu inimesi poolt valima – kas olla Grassiga või Grassi vastu. Ilmselt ei muutu see nüüdki, mil meie seast on lahkunud 1999. aastal juba toona elava legendi staatuses olnud Nobeli kirjandusauhinna saanud autor. Toona hindas Nobeli žürii Grassi „ajaloo unustatud näo lõbusmustades värvides kujutamise eest“. Nüüd on temast endast saanud nägu ajaloos, kuid kindlasti selline, keda ei ähvarda oht vajuda unustusse. Seda nii heas kui halvas.

Toimetaja: Valner Valme



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: