Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Arvustus: Tiiu Peäske klassikontsert EMP-l

Viiuldaja Triin Ruubel
Viiuldaja Triin Ruubel Autor/allikas: Kaupo Kikkas

Kontsert

"Kaks daami"

Eesti Muusika Päevad

Triin Ruubel (viiul)
Juta Õunapuu-Mocanita (viiul)
Triin Piirsalu (viiul, 8. klass, ōpetaja Tiiu Peäske)
Triinu Veissmann (viiul, 6. klass, õpetaja Tiiu Peäske)

Tallinna Kammerorkester
Dirigent Atvars Lakstīgala (Läti)
Pühapäeval, 12. aprillil
Eesti Rahvusringhäälingu I stuudio

KAVAS:
Kristjan Randalu (1978). “Emigrane” kammerorkestrile (2015, esiettekanne)
Liisa Hirsch (1984). “Ascending… Descending” viiulile ja kammerorkestrile (2015, esiettekanne)
Elis Vesik (1986). “Stiihia” kahele viiulile ja kammerorkestrile (2015, esiettekanne)
Sander Pehk. “Eduard oja ääres” (2015, esiettekanne)
Mariliis Valkonen (1981). “Täitumine” sooloviiulile ja kammerorkestrile (2015, esiettekanne)
Helena Tulve (1972). “kõrgemale kui hing võib loota või meel varjata” kahele viiulile (2015, esiettekanne)
Kristaps Pētersons (1982). “Male” kammerorkestrile (2010, esiettekanne)

 

Festivalil Eesti Muusika Päevad toimus pühapäeval kontsert "Kaks daami", mil Eesti Raadio I stuudios esines Tallinna Kammerorkester läti dirigendi Atvars Lakstīgala juhatusel. Kontserdi kandvas keskmes olid kaks viiulisolisti – mõlemad eesti muusikapublikule tuttavad figuurid – Triin Ruubel ja Juta Õunapuu-Mocanita, Eestis õpinguid alustanud muusikud, kel on õnnestunud end täiendada Saksamaal.

Triin Ruubel on õppinud Rostocki Kõrgemas Teatri- ja Muusikakoolis ning Augsburgi Ülikooli Leopold-Mozarti-Zentrumis ning algatas 2011. aastal uue muusika ansambli Neophon, millega on esinetud ka Eestis. Triin on esinenud solistina nii Eestis kui Saksamaal ning alates käesoleva aasta aprillist tegutseb kõrvuti Arvo Leiburiga ERSO kontsertmeistrina.

Juta Mocanita-Õunapuu on õppinud samuti Rostocki Kõrgemas Muusika- ja Teatrikoolis, lisaks Kölni Kõrgemas Muusikakoolis ning on tegev NYYD Ensemble’is, astub üles kammermuusikasarjas Kammermusik für Köln ning mängib Gürzeni orkestris. Viiulisolistide mängus oli esikohal intensiivsus, kontsentratsioon, hea kõlakultuur, loogika ja emotsionaalsus ning köitev lavaline olek. Solistidele kirjutatud nelja esiettekandelise teose partituurid toodi kuulajate ette selgepiiriliste ning mõtestatutena ning seetõttu oli väga kerge uusi teoseid jälgida ning heliloojate ideedest osa saada.

Heliloojad kasutasid soliste äärmiselt erinevalt – oli neid, kelle teoses oli esikohal kontsertlikule teosele omane virtuooslik partii, aga oli teoseid, kus rõhk oli kuulamiskogemuse rakendamisel ning kuna kaasatud oli kaks solisti, siis leidus teoseid võimalusega nautida nende omavahelist kommunikatsiooni. Valdavalt keelpillitämbrist küllastunud atmosfääris mõjus kõrva paitava vaheldusrikkusega löökpillide partii Mari-Liis Valkoneni teoses "Täitumine".

Huvitav on Eestis hetkel prevaleeriv naisheliloojate küllus - seega on situatsioon võrreldes XX sajandi keskpaigaga, mil suhteliselt üksikult selles vallas tegutses Ester Mägi, pidurdamatult muutunud. Kindlasti on üheks elavdavaks eeskujuks Helena Tulve jätkuv edu heliloojana, pedagoogina ning eesti muusikaruumi mõjuvõimsa isikuna, kes on ka EMTAs juhtival positsioonil arendusprorektorina ning tegutseb alates aasta algusest EMP festivali ühe kunstilise juhina. Mitmed eesti heliloojad on tema käe all õpetust saanud lühema või pikema perioodi ulatuses.

Antud kontserdil oli esindatud Helena Tulve õpilane Elis Vesik teosega "Stiihia", samuti on tema käe all õppinud Mariliis Valkonen. Helena Tulve enda esiettekandeline teos "kõrgemale kui hing võib loota või meel varjata" kõlas üllatavalt jõuliselt, ekspressiivselt ning intensiivselt kahel sooloviiulil, ning vaatamata kammerlikule koosseisule tõusis kontserdi üldisest kontekstist esile ning jättis publikule sügava mulje.

Teisest küljest üllatas Liisa Hirschi lähenemine teoses "Ascending... Descending". Hirsch on pianisti taustaga helilooja, kes Eestis on õppinud kompositsiooni ning improvisatsiooni, on end täiendanud elektroonilise muusika vallas ning lõpetas EMTA Toivo Tulevi kompositsiooniklassis. Hirsch on pälvinud oma muusika eest Eesti teatri auhindu ning viimase paari aasta jooksul õppinud ka Haagi Kuninglikus Konservatooriumis Peter Adriaanszi ja Cornelis de Bondti juhendamisel. Hiljuti võitis ta Apeldoornis rahvusvaheline noorte heliloojate kohtumisel parima teose auhinna. Hirschi teos "Ascending... Descending" on kirjutatud küll viiulisolistile ning orkestrile, aga helilooja loobus siin kontsertlikule koosseisule omasest virtuoossest soolopartiist. Hirsch tegeles oma teoses küsimusega, kuidas viiulipartii ja orkestripartii üksteist mõjutavad ja seonduvad.

Hirsch sõnas pärast, et tema jaoks oli oluline, kuidas viiuldaja läbi kuulamiskogemuse võimendab orkestripartiis kõlavaid helisid. Teos esitles mikrotonaalses maailmas tõusvaid ja laskuvaid glissandosid, millest tekkis veenva esituse kaasabil selgepiiriline ja tähelepanu äratav heliskulptuur.

Kontserti "Kaks daami" võis pidada ka viiulipedagoogi Tiiu Peäske n-ö klassikontserdiks, sest tema käe all alustasid oma viiuliõpinguid nii Triin Ruubel kui Juta Õunapuu-Mocanita, aga ka kaks verinoort viiuldajat Triin Piirsalu (8. klass) ning Triinu Veissmann (6. klass), kelle esituses kõlas Sander Pehki vaimukalt mitmeti tõlgendamist võimaldava pealkirjaga "Eduard oja ääres". Noorte viiuldajate jaoks oli see kahtlemata muusikalist silmaringi avardav kohtumine Eesti kaasaegse muusikaga ning vaatamata noorele eale oli muusikutel vajalik tehniline pagas ning lavanärv toomaks uut teost veenvalt esiettekandele.

Kontserti raamisid kaks orkestriteost – esiettekandelised Kristjan Randalu "Emigrane" ning läti helilooja Kristaps Pētersonsi "Male".

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: