Arvustus. Kolme kummalise pilli värvide kõlad ({{commentsTotal}})

Mehmet Polat Trio
Mehmet Polat Trio Autor/allikas: promo

Uus plaat

Mehmet Polat Trio
"Next Spring" (Homerecords)

7/10

Kui muudes eluvaldkondades kipub kultuuride lõimumisega kahetsusväärselt sageli pahasti minema, siis vähemalt muusika on see tore, turvaline ja ka natuke idealistlik paik, kus erinevad religioonid ja kultuuriruumid ei takista ühel viisil õilmitsemist.

Jazzkaar toob pühapäeval Viljandisse ja teisipäeval Tallinna musitseerima trio, kes on eelmise väite kehastuseks. Põhimõtteliselt sobiksid nad suurepäraselt ka suvisele Viljandi pärimusmuusika festivalile, mille tänavuseks teemaks on vabadus. Mehmet Polat Trio võtabki asja vabalt, aga kindlasti mitte lõdvalt. Selle kinnituseks ongi trio debüütalbum "Next Spring", kus on läbisegi nii kultuurid, traditsioonid kui improvisatsioonid.

Trios on Mehmet Polat (ud), Zoumani Diarra (kora) ja Sinan Arat (nei). Istanbulis Ottomani rahvamuusikat õppinud Mehmet Polat ise on Belgia-Türgi päritolu, Diarra Malist ja türklane Arat elab Hollandis Rotterdamis. Muusikalises mõttes on nende haare veel laiem ning hakkab pihta vanast Anatooliast, mis asendi tõttu Euroopa ja Aasia kohtumiskohal oli juba sajandite eest tapluste tallermaaks ning eks rahuperioodil vahetati jõudumööda ka kultuuri.

Ottomani impeeriumist ei saa ka üle ega ümber. See pidas vastu üle 600 aasta ja muusikat hinnati seal ülikõrgelt. Kui sultan tahtis mõnele kroonitud peale erilist kinki teha, siis andis ta sellele terve orkestri - nagu juhtus Poola kuninga õukonnaga 1720ndatel aastatel. Tõsi küll, see oli sõjaväeorkester.

Diarra, kes mängib lisaks maailma ilusaima kõlaga pillile korale veel ngoni ja balafoni ning on ka meisterlik kitarrist, lisab sellele rikkalikud Lääne-Aafrika muusikatraditsioonid ning reis võib alata.

Mingis mõttes on trio kahtlemata kammerlik, kuid samas äärmiselt laiahaardeline ning improvisatsioonidele lahkelt avatud. Ka oma tuhandete aastate vanuseid pille on nad vastavalt aja vajadustele timminud - Mehmet lisas oma udile kaks bassikeelt, et avardada pilli kõlavärvi võimalusi ja Zoumana on lisanud igale kora keelele pooltooni häälestusklambrid, mis võimaldab pillil mängida kõigis helistikes. Sinanil on kõige keerulisem olnud, kuue auguga bambusflööti on ikka eriti raske tuunida, selle-eest on ta aga võimeline mängima oma pilli nii euroopa- kui indiapäraselt.

Trio muusika on paeluv ja ilus ning kindlasti ei pea selle sulnitel helidel end kanda lastes mõtlema sellest, kas see on klassika, rahvamuusika, jazz või globaalpop. Ud ja nei kipuvad end "Next Springi" helikeeles siiski teenimatult tagasihoidlikuks jääva kora üle domineerima, eriti plaadi teisel poolel. Kora erakordsed värvivarjundid taanduvad ning Ottomanidelt pärandiks saadud muusika muutub lõpupoole kohati idamaiselt roiutavalt monotoonseks, mis on ehk paljude kuulajate jaoks muidugi väärtus omaette.

Toimetaja: Valner Valme



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: