Helen Tammemäe Müürilehest: praegust olukorda vaadates me samal kujul jätkata ei saa ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Helen Tammemäe on Müürilehe peatoimetaja.
Helen Tammemäe on Müürilehe peatoimetaja. Autor/allikas: Epp Salulaid

Eile pälvis Avatud Eesti fondi Koosmeele preemia kultuurikiri Müürileht. Pidulikku sündmust varjutab aga väljaande tulevik, mis sõltub ebakindlast rahastamisskeemist. Nii Müürilehe peatoimetaja Helen Tammemäe kui kolleegiumi liige Berk Vaher on veendunud, et riigil on aeg võtta seisukoht, mis saab kodanikualgatuse korras tekkinud kultuuriilmingutest.

Müürilehe kolleegiumi liige Berk Vaher kirjutas eile oma Facebook'i kontol seoses Koosmeele preemiaga: „See võiks olla tore uudis, aga karm tõik on see, et Tartu aasta kutseline kooslus 2014 ja Koosmeele preemia laureaat 2015 on praegu teelahkmel, kuidas ja millise lehega edasi tegutseda - sest on juba ka mitmendat korda selgunud, kuidas kodanikualgatuslik, nii kvaliteetset sisu loov kui reklaamitulude ja müügiga omavahendeid teeniv meedia on tükkis kõigi oma noorte talentidega võõrkeha ametliku kultuuripoliitika jaoks. Ministrite patsutused ei asenda strateegiat sellise meedia edendamiseks.“

ERR kultuuriportaal päris Helen Tammemäelt, kas on tõesti olemas oht, et hinnatud kultuurikiri võib oma tegevuse lõpetada. „Viimaseid Kulka eraldisi vaadates selline mõte tõesti tekkis. Praegust olukorda vaadates me samal kujul jätkata ei saa,“ vastas Tammemäe.

„Kuigi peale eilset, kui me selle preemia saime, on meile tulnud päris mitu erinevat pakkumist. Võtame natuke mõtlemisaega, et otsustada, milline nendest pakkumistest võiks olla ka jätkusuutlik ja kuidas me saaksime teha sellise otsuse, et me mõne aja pärast jälle täpselt samas olukorras ei oleks.“

Pakkumised on tulnud nii era-, avalikust kui kolmandast sektorist ja see näitab, et Müürilehte peetakse oluliseks. „On näidatud üles poliitilist huvi, aga Kultuurkapitali üleselt. Pakkumisi on tulnud ka erasektorist ja nüüd, kus Hooandja avas kodanikualgatuste portaali, olid ka nemad väga altid aitama meil sinna projekti teha, kui meil peaks selle vastu huvi olema,“ rääkis Tammemäe. „Küsimus ei ole ju ainult Müürilehes, küsimus on ka selles, et kuidas „Sõprus“ jätkab, kuidas EKKM jätkab. Väga palju taolisi asju on juba kinni pandud.

Võib-olla me leiame mingi ajutise lahenduse, aga pikas perspektiivis oleks ikkagi vaja kultuuriministeeriumil välja töötada mingi tööriistakomplekt kodanikualgatustele. See ei pruugi tähendada ilmtingimata rahalist toetust, aga näiteks seda, et taolistel kodanikualgatustel oleks tegutsemiseks teistsugused tingimused.“

Tammemäe usub, et tõenäoliselt leiab Müürileht sügisel mõne ajutise lahenduse, kuid pikas perspektiivis jääb probleem püsima. „Kultuuriministri eesmärk ongi teha poliitilisi otsuseid. Tükk aega on need otsused väga kreenis olnud,“ lisas peatoimetaja. „Väga kindel segment kultuuris, mis puudutab kaasaegset ja nüüdiskunsti, on jäänud pikaks ajaks kultuuriministeeriumi ridadest välja. See hakkab mingil hetkel kogu kultuurivälja mõjutama.“

Müürileht on Eesti nüüdiskultuuri ja kaasaegseid mõttevoole kajastav perioodiline väljaanne. Müürilehe asutas aastal 2007 Tartu Genialistide Klubi juht Ivar Põllu. Esimene number ilmus veebruaris 2008. Müürilehte annab praegu välja MTÜ Tartu Kultuuritehas ning see ilmub alates 2014. aasta veebruarist igakuiselt (v.a. jaanuaris ja juulis) tiraažiga 4500 eksemplari. Müürilehe väljaandmist toetavad Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tartu linn ja Tartu Kultuurkapital.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: