Vaba Lava teatrikeskus kuulutas välja kuraatoriprogrammi “Tavalised inimesed: alastusest enam” ({{commentsTotal}})

Vaba Lava uus kuraatorprogramm
Vaba Lava uus kuraatorprogramm Autor/allikas: plakat

Vaba Lava teatrikeskus kuulutas välja 2015/2016 hooaja kuraatoriprogrammi “Tavalised inimesed: alastusest enam”.

 

2014. aasta lõpus välja kuulutatud Vaba Lava kuraatoriprogrammi ideekonkursile esitatud pea 250 projektist on kuraatorid Madli Pesti ja Thomas Frank välja valinud üheksa lavastust, mis üheskoos moodustavad mitmekesise terviku kõneldes teemadel kogukond, kollektiivsus ning ühine avalik sfäär.

Vaba Lava teatrikeskuse kuraatoriprogrammi ideekonkursile saabus 244 projektiideed. 2014. aasta detsembris välja kuulutatud konkurss osutus ülimenukaks. Otsisime kogukonda uurivaid ja Eesti avalikkusega suhestuvaid kunstiprojekte ning jaanuaris saabus kokku 43 taotlust Eestist ja 201 välismaalt. Vabal Laval esinemisest olid huvitatud etenduskunstnikud 35 riigist, Brasiiliast Valgeveneni, Norrast Jaapanini. Valisime välja üheksa lavastusprojekti, mis moodustavad mitmekesise terviku. Lavastused annavad intrigeerivaid vastuseid ideekonkursil esitatud küsimustele: Milline on kunstikogemuse poliitiline ja sotsiaalne potentsiaal? Millistel kunstilistel ja avalikel kogemustel on võime aktiveerida ühiseid tundeid? Millised on kogukondlikud sidemed tugevalt individualiseerunud ja killustatud ühiskonnas?
 
Väljavalitud lavastuste hulgas on osavõtuteatrit ja tantsuteatrit, dokumentaalteatrit ja visuaalteatrit, aga ka mänge linnaruumis, punkkabareed ning ühist õhtusööki. Märksõnadeks demokraatia, võrdõiguslikkus, kogukonna loomine, vaegnägijad, paljas keha, hirm ja surm.
On nii alustavaid eksperimentaatoreid kui tuntud tegijaid, kes osalenud Euroopa mainekatel teatrifestivalidel. Mainest, geopoliitikast ja efektsusest olulisemaks valikukriteeriumiks oli meile kunstiliselt tugev idee. Seega saab järgmisel hooajal Vabal Laval näha mitmekesist programmi: on intriigi ja irooniat, huumorit ja hirmu.
 
Programmi pealkirjaga “Tavalised inimesed: alastusest enam” soovime esile tõsta tavalisi inimesi: laval on tavalised inimesed, etendustel pöörduvad kunstnikud otse inimeste poole ning küsivad nende identiteedi ja igapäevaelu kohta. Mõistega “alastus” seostub programm mitme kandi pealt. Etendajad on laval alasti nii füüsiliselt kui vaimselt: nad avavad publikule oma maailma. Samas aga on ka publik kutsutud metafoorsele alastusele: tantsima linnaruumis, valmistama õhtusööki, rääkima etenduskunstnikele oma elust. Selline lähenemine alastusele ei ole lõplik, midagi on siin veel peidus – loodame, et vaataja-osaleja leiab oma tee meie valitud programmis.
 
Valitud lavastused
·      Doris Uhlich “more than naked” – “alastusest enam”
·      Tiina Sööt “Tõelised naised, tõelised mehed ja tõelised teised”
·      Eva Klemets, Maria-Lee Liivak, Kairi Mändla „sugu: n“
·      Katrin Essenson ja Jarmo Karing “Ärka üles! Aeg on surra.”
·      Jaanika Juhanson ja Terateater “Kes kardab pimedat?”
·      Jan Martens “The Common People. Tallinn version” –  “Tavalised inimesed. Tallinna versioon”
·      Christophe Meierhans “Verein zur Aufhebung des Notwendigen or Hundred Steps towards the World Peace” – “Ühendus paratamatu ületamiseks. Sada sammu üleilmse     rahuni”
·      Julian Hetzel “Sculpting Fear” – “Vormides hirmu”
·      Sander Pukk “Me võime tantsida, kui me tahame“

 
Need üheksa projekti vastavad ideekonkursil esitatud küsimustele mitmel erineval tasandil ning pakuvad ka mitmekesiseid kunstilisi lahendusi. Kunstnikud tegelevad demokraatia, masside vabastamise, avalike kohtade aktiviseerimisega, vaegnägijate sotsiaalse integratsiooni, surma mõtestamise, ühiste hirmude loomisega; erifookuses on sugudevahelised võimusuhted ühiskonnas. Nii nagu lavastused on mitmekesised temaatiliselt, on need seda ka kunstiliselt lähenemiselt. Neli lavastajat kaasavad erineval moel tavalisi inimesi (Jan Martens, Christophe Meierhans, Jaanika Juhanson ja Tiina Sööt), kaks lavastajat töötavad avalikus ruumis väljaspool teatrit (Julian Hetzel ja Sander Pukk), kaks lavastajat kasutab koosloome meetodit (Doris Uhlich ja Eva Klemets), kaks lavastajat lähenevad materjalile dokumentaalselt (Jaanika Juhanson ja Tiina Sööt).
 
Pea kõik programmi valitud kunstnikud on kogenud teatritegijad. Eesti kunstnike valikuga soovisime ärgitada uute loominguliste koosluste teket, mitte esitleda juba töötavaid truppe-teatreid. Oluline oli toetada ka alustavaid kunstnikke: noorel etenduskunstnikul Tiina Söödil on võimalus astuda järgmine samm oma loometeel. Teised – kogenud eesti näitlejad ja lavastajad – töötavad uutes kooslustes üllatuslike ideedega ning teevad väljaspool teatriruume kohaspetsiifilisi etendusi, töötavad koosloome meetodil või kutsuvad oma tööprotsessi mitte-kunstnikke.
 
Valitud väliskunstnikud tutvustavad ebaharilikke teatritegemise viise kaasates kohalikke inimesi ja kunstnikke. Meile on oluline, et rahvusvahelised projektid suhestuvad tihedalt Tallinna linnaruumi ja seal elavate inimestega.
 
Vaba Lava järgmine hooaeg esitab väljakutseid nii kunstnikele kui vaatajatele. Eesmärk on kunsti kaudu ärgitada ühiskondlik-poliitilisi arutelusid ning elavdada kohtumisi teatri ja linna vahel.

Vaba Lava on kaasaegne ja avatud etenduskunstide keskus, mille eesmärgiks on pakkuda väiketeatritele ja vabatruppidele soodsaid arengutingimusi nii teatrihoone kui erinevate tugiteenuste näol, ning arendada rahvusvahelist koostööd. Teatrikeskus on avatud uutele kooslustele ja värsketele ideedele.

Toimetaja: Tõnu Pedaru

Allikas: Vaba Lava



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: