Jaak Kangilaski järelehüüe maalikunstnik Rein Siimule ({{commentsTotal}})

Küünal
Küünal Autor/allikas: AFP/Scanpix

In memoriam Rein Siim 2. XI 1938 - 30. IV 2015

Jäädavalt on lahkunud eesti kunstnik Rein Siim, kes oli elanud alates 1977. aastast peamiselt Soomes.

Rein Siim lõpetas 1965. aastal ERKI arhitektina ja töötas pärast seda kuni 1970. aastani Ehituse Teadusliku Uurimise instituudis, kuid üha enam pühendas ta ennast maalikunstile. Ilmselt andsid selleks eeskuju ja toetust ka Reinu abikaasa Ludmilla ning noored sõbrad Andres Tolts ja Ando Keskküla. Esialgu maalis Rein Siim abstraktseid kompositsioone, kuid 1970ndate aastate alguses lähenes ta hüperrealismile nagu tema rohkem pop-kunsti kogemusega kaaslasedki. Rein Siimu side hüperrealismiga jäi siiski põgusaks. Tema maastikupildid Vormsilt ja mujalt on ekspressiivsemad, jõuline pastoossete värvide möll ennetab pigem neoekspressionismi lainet.

Rein Siimu edu maalijana tuli kiiresti. Seitsmekümnendate aastate algupoolel tõusid tema maalid ülevaatenäitustel väga omapärastena esile. Rein Siimu teoseid valiti esindama eesti maalikunsti Vilniuse triennaalil 1972 ja 1975 ning seal leidis ta ka auhindamist. Kolleegid valisid ta maalikunstnike sektsiooni esimeheks ja nõnda tõusis ta kunstnike liidu juhtkonda, juhatuse presiidiumi liikmeks.

Maalikunstniku karjäär näis arenevat sel ajal parimal võimalikul viisil.

Kunstiloomingu kõrval pühendas Rein Siim palju aega idamaistele võitluskunstidele, mida ta sihikindlalt kõikvõimalikest allikatest tundma õppis ja harjutas. Rein Siimule imponeeris idamaiste võitluskunstide maailmavaade, nendele omane vaimse ja füüsilise treeningu ühtsus. Sellest põhimõttest lähtus ka Rein Siimu treeneritöö. 1970. aastast juhendas ta karate pool-põrandaaluseid rühmi TPI võimlas ja Kadrioru paviljonis ning korraldas võistlusi. Eesti karate tipptegijad on nimetanud Rein Siimu selle spordiala vaimseks isaks Eestis. Lisaks neile käisid mõnda aega treeninguis ja said karatega tuttavaks mitmed Rein Siimu kunstnikest sõbrad ja tuttavad.

Rein Siimu elus oli aga veel üks valdkond, mida tundsid või pigem aimasid ainult temale kõige lähedasemad inimesed. Eesti ohvitseri pojana põlgas ta nõukogude okupatsiooni veel rohkem kui enamik teisi ning ta mitte ainult ei unistanud selle võimu alt pääsemisest, vaid tegutses sihikindlalt selle nimel. See kujunes Reinule lausa kinnisideeks. Läände põgenemiseks ei sobinud talle „ärahüppamine“ turismireisilt või väliskomandeeringult, sest ta tahtis põgeneda ainult koos abikaasaga. Paadiga põgenemise võimaluste selgitamiseks püüdis ta mitme suvega läbi käia kõik Eesti mandri ja saarte mererannad, kuid nõukogude piirivalve oli selle teinud paljudes kohtades raskeks või lausa võimatuks ning kogu valvesüsteem oli selline, et rannikult paadiga lahkumine tundus lootusetu üritusena. Ühe võimalusena kaalus Rein koguni veealust pikamaa-ujumist. Realistlikum näis põgenemine purjesportlasena. Eesti Kunstifondil oli üks purjejaht ja Rein hankis selle juhtimiseks vajalikud paberid. Paraku lubasid need purjetada ainult Tallinna lahel ja kaugsõidu õigusi talle ei antud.

Rein Siimul õnnestus Läände pääseda tänu suurele poliitikale. 1975. aastal toimunud riigijuhtide Helsingi nõupidamise lõppakti üheks teemaks oli inimõiguste austamine, mis muuhulgas tähendas, et välismaalastega abiellumine ja nende juurde elamaasumine muutus lihtsamaks. Rein ja Ludmilla lahutasid oma abielu ning varsti abiellusid soomlastega. 1977. aastast elas Rein Soomes. See oli muidugi suur muutus. Läänemaise vabaduse tingimustes tuli endale luua uus elu. Rein Siim üritas jätkata kunstnikuna ja teatud määral see õnnestus. Juba 1978. aastal võeti ta Soome maalikunstnike liitu, kuid see pakkus vähem majanduslikku tuge kui selleaegne Eesti kunstnike liit. Rein Siim esines oma teostega näitustel ja kindlasti suutis ka midagi müüa, kuid peamiseks jäi treeneritöö. Esialgu juhendas ta mitut karateringi, kuid edaspidi pühendus jaapani karatega võrreldes leebema hiina võitluskunsti- taiji- rühmade võrgustiku arendamisele kogu Soomes. Rein Siim tõi taiji harrastuse ka Eestisse. Sugestiivse õpetajana jäävad Rein Siimu mäletama kindlasti kõik, kel on olnud õnne harjutada tema juhendamisel.

Idamaised võitluskunstid ja maalikunst võivad tunduda üsna kauged, kuid Rein Siimu jõuline ja sihikindel isiksus suutis neid veenvalt ühendada.

Jaak Kangilaski

 

Eesti Kunstnike Liit

Eesti Maalikunstnike Liit

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: