Tartmus avab suvehooaja suurnäituse "Ruum minu ümber" ({{commentsTotal}})

"Toas", 1943, fragment. Autor/allikas: Endel Kõks

Alates 29. maist Tartu Kunstimuuseumis avatud suvenäitus keskendub koduse interjööri teemale eesti kujutavas kunstis. Eksponeeritakse hulgaliselt kohaliku kunstiajaloo kullafondi kuuluvaid teoseid, sealhulgas Johann Köleri legendaarset “Ketrajat”, pallaslaste paremikku ja kaasaegsete autorite töid, teatab muuseum.

Tartmuse näitus võtab vaatluse alla meie kõige lähedasema ja intiimsema keskkonna, see on ruumi, mis meid ümbritseb siis, kui tõmbume tagasi avatud ruumist ja astume üle läve oma kodusesse keskkonda suletud ruumi. Seni pole koduse interjööri teemale meie kunstiloos eraldi tähelepanu pööratud ning vastavasisulisi kunstiteoseid ühtseks ekspositsiooniks koondatud. Kodune interjöör ja kodususe teema pakuvad aga huvitavaid kooslusi ja tõlgendusvõimalusi.

Eestisse jõudis kodususe teema 19. sajandi keskpaigas koos biidermeieri ideede levikuga, mis tõstis ausse hubasuse, mugavuse, moraali, pere ja pereväärtused. 19. sajandil toimunud elulaadi muutus tõi Walter Benjamini sõnul kaasa selle, et eraisiku jaoks sattus eluruum esmakordselt vastuollu tööpaigaga. Nii konstitueeris esimene end interjööriks ja selle täienduseks sai kontor. Kui kontoris arvestas eraisik tegelikkusega, siis interjöör pidi rahuldama tema illusioone. Interjöörist sai eraisikule universum.

Näitus vaatlebki koduse universumi arenguid alates baltisaksa kunstist kuni kaasaegse eesti kunstini. Meie varasema kunsti keskmes on reaalse ruumi kirjeldamine ja selle illusoorne jäädvustamine, kujutatud on salonglikku mõisainterjööri, talutuba ja linnakorterit. Alates 1970. aastatest ei ole ruum aga enam lineaarne, see on nihestatud, sageli nähtud mitmest vaatepunktist, täis peegeldusi ja reflekse. Siin näeme ühes maalis nii välist kui seesmist ruumi, seda nii ruumilises kui ka metafüüsilises tähenduses.

Näitusel esindatud kunstnike ring on lai: eksponeeritud on 19. sajandi baltisaksa autoreid, väljas on Johann Köler, Kristjan ja Paul Raud, Andrei Jegorov ja August Jansen; pallaslastest Elmar Kits, Endel Kõks, Karl Pärsimägi, Karin Luts, Linda Kits-Mägi, Nikolai Kummits, Ida Anton-Agu, Ferdi Sannamees; kaasaegset kunsti esindavad Olev Subbi, Jüri Palm, Ludmilla Siim, Jüri Arrak, Tõnis Vint, Andres Tolts, Marge Monko, Maria Kapajeva, Marko Mäetamm jt.

Näitusega kaasnev haridusprogramm pakub esmakordselt võimalust kirjeldustõlke abil Tartmusi näitusest osa saada nägemispuudega ja pimedatel külastajatel. Suvisel koolivaheajal saavad lapsed avastada ruumide maailma näitusega seotud linnalaagrites.

Toimetaja: Valner Valme



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: