Muusikafoorumil Classical:NEXT otsiti klassikalise muusika kaasaegseid vorme
Eelmisel nädalal esines ansambel U: Rotterdamis grandioossel muusikafoorumil, kus osales üle 1000 klassikalise muusika spetsialisti 45 riigist. Classical:NEXTi programmijuht Michael Nieuwenhuizen leiab, et klassikamaailm võiks ületada kaitsepositsiooni uudse ja virtuaalse suhtes.
Nelja toimumiskorraga on Classical:NEXT kujunenud üheks mõjukamaks kontaktsündmuseks, kus kohtuvad klassikasektori erinevad valdkonnad alates agentuuridest, plaadifirmades ja kirjastajatest kuni muusikakollektiivide, festivalijuhtide ja ajakirjanikeni välja.
Foorumit korraldab Berliini resideeruv Piranha Arts. Just nemad algatasid 20 aasta eest Womexi, mis tänaseks kujunenud üheks kõige edukamaks maailma muusikafoorumiks.
Tänavusel Classical:NEXTil osales üle tuhande professionaali 45 riigist. Suure delegatsiooni ja showcase´iga oli esindatud Kanada, eksootilisematest riikidest näiteks Liibanon või Kolumbia.
Ansambel U: pälvis kiidusõnu
Eestit esindasid ühisstendiga Eesti Kontsert, Music Estonia, Pille Lille Muusikute Fond ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Meie uue muusika ansambel U: oli valitud showcase´i 12 esineja hulka. Samal üritusel esinesid nendega Inglismaa, Saksamaa, Hollandi, Poola, Šveitsi ja Belgia muusikud.
U: kava oli üles ehitatud tihedale suhtlusele publikuga.
"Rõõm oli vaadata, kuidas kuulajad tulid innukalt kaasa, aitasid muusikutel komponeerida, andsid mobiilide vahendusel tagasisidet laval toimuva kohta täpselt nii nagu Taavi Kerikmäe neid palus. Interaktiivsus ja vahetu suhtlus mõjus nii, et ka kontserdi järgselt kuni Classical:NEXTi lõpuni kostitati ansamblit kiidusõnadega ja jääb vaid loota, et esinemisest tekkis palju uusi kontakte, mis viivad tulevaste esinemiste ja koostöödeni," rääkis Madli-Liis Parts Klassikaraadios.
Sündmuse olulisest näitab seegi, et kohal oli näiteks Berliini Filharmoonikute mänedžer Martin Hoffmann ja Ruth Mackenzie, praegune Hollandi festivali juht, kes korraldas näiteks ka Londoni olümpiamängude kultuuriprogrammi.
Kuna Classical:NEXT on eelkõige kohtumispaik ja platvorm, siis selle ettevalmistavaks töömeetodiks on sisuvalikutesse žürii kaasamine. Žürii valis showcase´idele ansamblid, samuti kõik konverentsiteemad ja ka tutvustatavad projektid.
Klassikalise muusika uued formaadid
Enim diskussiooni tekitas uute klassikalise muusika esituse formaatide leidmine. Kuivõrd muudab klassikalise muusika viimine uude keskkonda selle tajumist ja kvaliteetset esitust?
Toimus paneel "Muusika pärast südaööd", mis tekitas kõige rohkem kõmu. Seal osalesid klassikareivi ideoloog Brendan Walsh, produtsendid Etienne Abelin ja Gabriel Prokofjev, kes on juba aastaid korraldanud nüüdismuusika kontserte nii klubi- kui ka industriaalkeskkondades.
Ühelt poolt julgustasid paneelil osalenud kontserdikorraldajaid uusi keskkondi katsetama. Teisalt juhtisid nad tähelepanu, et osa ideid ei pruugigi töötada – see sõltub väga publikust, inimeste teadlikkusest. Klassikalise muusika teise keskkonda viimist ei saa võtta ainsa moodsa lahendusena, sedagi rõhutati.
Classical:NEXTi programmijuht Michael Nieuwenhuizen ütles Klassikaraadiole, et klassikamaailm liigub paindlikkuse poole. Ta tõi näiteks ühe innovatsiooniauhinna nominendi, kes pakkus kodukontserte ning võrdles seda pitsa koju tellimisega.
Mööda ei sa tema sõnul vaadata ka tehnoloogiast, mis tõepoolest muusikaäri muudab. Talle kui vanema generatsiooni esindajale tähendab klassikaline muusika eelkõige elava muusika kogemust, aga uue põlvkonna jaoks on Nieuwenhuizeni hinnangul muusika virtuaalne.
"Ka klassikamaailm on avanemas ja sellele on praegu kaks reaktsiooni. On valmidus kohaneda või siis olla kaitses. Väga oluline on see, et inimesed ületaksid kaitsepositsiooni ja vaataksid avara pilguga," sõnas ta.
Toimetaja: Madis Järvekülg
Allikas: Klassikaraadio "Delta"