Noored moekunstnikud läksid omadega metsa ({{commentsTotal}})

Näitus “Mets läks moodi”
Näitus “Mets läks moodi” Autor/allikas: Etnoweb

RMK peahoone aatriumis avati näitus “Mets läks moodi”, kus saab imetleda ja osaliselt ka proovida puidust ja paberist valmistatud kleite ja peakaunistusi, mille autoriteks on Eesti Kunstiakadeemia moeeriala üliõpilased.

RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo sõnul saab näitusel näha valikut kaheksa Eesti Kunstiakadeemia moe- ja disainieriala I ja II kursuse üliõpilase loomingust. “Noored moekunstnikud on metsast saadud materjalidest loonud moekollektsioonid, saades inspiratsiooni ja ideid peamiselt Eestimaa loodusest,” sõnas Rammo.

Materjalidena on kasutatud näiteks tamme lehtvineeri, spooni ning tavalist valget paberit. Moenäitusel saab näha nii ruumilist vormi kui ka Eesti rahvusliku lilltikandi alusel tehtud pitsilisi väljalõikeid. Inspiratsiooni ammutasid noored kunstnikud nii lumisest metsast, loomadest, lindudest ja putukatest kui ka ventilaatori tiivikute siluetist, baleriinidest, muumiatest, vikerkaarest ning rõõmsast meelest ja armastusest.

RMK peahoone aatriumis oleval näitusel “Mets läks moodi” esitlevad oma loomingut Birgita Silberg, Karl Keskküla, Teele Koel, Mariliis Niine, Anni Kivisto, Janar Juhkov, Kadri Veisner ja Pilvi Tammoja. Kollektsioon valmis eelmise aasta augustis Toila Oru pargis toimunud RMK perepäeva jaoks.

RMK peamaja asub Tallinnas aadressil Toompuiestee 24. Näitus on avatud esmaspäevast reedeni kell 9-18 ning selle külastamine on tasuta.

Toimetaja: Mari Kartau

Allikas: Etnoweb



FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
"Emmannuelle'i jälgedes. Ahistamise ABC"

Urmas Vadi lavastab Tartus "Emmanuelle'i"

17. märtsil esietendub Tartu Uues Teatris Urmas Vadi autorilavastus “Emmanuelle’i jälgedes. Ahistamise ABC”. Laval Maarja Jakobson, Helgur Rosenthal ja Peeter Rästas (Rakvere Teater). Lavastuse kunstnik on Laura Pählapuu ning valguskunstnik Priidu Adlas.

KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: