"Ta oli tänapäeva aega arvestades võib-olla isegi liiga algmaterjali järgimises kinni. Mulle tundus, et see teema on moodne tänapäeval, see on tohutult päevakohane. Mind pani isegi imestama, et eelmine kord lavastati seda materjali 22 aastat tagasi. Teemad, mis seda tükki läbivad – eneseimetlus, egoism, hedonism – on iga aastaga üha rohkem tähelepanu keskmesse jõudvad teemad," rääkis Kruus "Vikerhommikus".

Ta lisas, et kuigi lavastuses oli kasutatud hästi palju kaasaegset visuaalset keelt, videot ja tantsu, siis ta oleks oodanud sellest veelgi rohkem moodsust.

"Mind isegi häirisid natuke liiga ajastutruud kostüümid, peale Doriani. Oleks võinud veel rohkem unustada konkreetse aja, kus tegevus toimub, sest teema on universaalne," sõnas ta.

Heliose kinos etenduva "Dorian Gray portree" üks suurimaid plusse ongi tema sõnul etenduse mängukoht.

Foto: Jaana Süld

"Keset linna on vähemalt tallinlaste jaoks leitud niivõrd äge mängukoht, mis on aastaid seisnud unustatud, räämas kujul. See sobib tohutult hästi lavastusega, kus on vaimne pudenemine, murenemine, koledaks ja vanaks muutumine – ideaalselt passib," ütles Kruus.

Kruus lisas, et temalt küsiti enne etendust, mida ta arvab Mart Müürisepa näitlemisest.

"Ütlesin, et kahjuks ei ole teda iial laval näinud, ei ole sattunud. Ma ütleks kogu trupi kohta, et ei olnud üldse viga. Nukunäitlejate puhul ikka mõtled, et nad oskavad ainult nukkudega mängida ja nii kui lavastaja piitsutab nad lavale ilma igasuguste abivahenditeta, nukkudeta, mille taha saab väga edukalt peituda, siis äkki nad ei oskagi midagi teha. Aga täiesti oskasid, täiesti normaalsel tasemel, absoluutselt võrdväärselt mõnegi lugupeetud mitte-NUKU teatri näitlejaga. Ei olnud üldse paha," sõnas Kruus.