Arvustus. Ebatraditsiooniline agendifilm "Spioon" ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Mängufilm
Mängufilm "Spioon" Autor/allikas: Pressimaterjalid/Fox Movies

"Spioon" ("Spy")
Lavastaja: Paul Feig
Osades: Melissa McCarthy, Rose Byrne, Jude Law jt.
Hinne: 7/10

„Spioon“ algab nagu iga tavaline spioonifilm. Jude Law kehastatud jamesbondilik salaagent võtab missiooni täites ülima oskuslikkuse ja täpsusega maha iga tema teele sattuva mehe. Kes filmi sisust suurt midagi ei tea, võib lihtsalt haneks minna – Law sobib oma briti aktsendi ja sarmiga säärase väljapeetud spiooni rolli nagu valatult ning tekib lausa küsimus, miks just teda omal ajal Daniel Craigi asemel Bondi kehastama ei valitud. Sellised mõtted hajuvad aga kiiresti, kuna peagi saab ilmselgeks, et vaadatav film on hoopis komöödia ning eelmainitud teoste ja karakterite satiir.

„Spioon“ on ebatraditsiooniline lugu agendi väljaõppega priskest hallist hiirekesest Susanist, kes kunagi oma unistusi teoks pole julgenud teha. Selle asemel on ta aastaid passinud rottidest kubisevas keldrikorruse kontoris ning andnud oma panuse CIA töösse arvuti ees istudes. Nüüd avaneb tal aga lõpuks ometi võimalus ennast proovile panna ja pealtnäha ohutule välimissioonile asuda. Ilmselt ei tule kellelegi üllatusena, et tegelikult ei saa see ülesanne olema sugugi lihtsam „Võimatu missiooni“ filmides nähtust – erinevus seisneb vaid selles, et Tom Cruise’i asemel on ohtlikku olukorda sattunud hoopis reaalse töökogemuseta ülekaaluline Susan.

Peaosas on Melissa McCarthy, kes olenemata staarile ebatüüpilisest välimusest Hollywoodis komöödia vallas kiidetud tegija on ning sarnaste rollidega ka varem laitmatult hakkama on saanud. McCarthy särab siingi ning pakub edukalt huumorit igale maitsele: on nii otseseid „panniga näkku“ nalju ja labasust kui ka märksa teravamat satiiri.

Hoolimata kõigist McCarthy (üldjoones) õnnestunud ponnistustest, on siin filmis veelgi säravam Jason Statham, kelle roll olekski nagu kirjutatud ainuüksi tema jaoks. Tema tegelane pole küll sisulises mõttes kuigi tähtis, aga siiski teeb ta oma väheste ekraanil veedetud minutitega ära vägevama töö kui näiteks Miranda Hart (Susani kolleeg ja sõbranna Nancy) terve filmi vältel. Statham näitab, et tema karjääri algusajast („Teemandirööv“, „Hunnik pappi ja suitsev kaheraudne“) saati varjul olnud sõnaosavus ja sarkastiline huumorimeel pole kuhugi kadunud ning meest on veel vara aegunud märulistaarina maha kanda.

Õnneks ei pea McCarthy seda filmi päris üksi oma õlul kandma, nagu sääraste teoste puhul tihti olema kipub. Tuge pakub osavalt kirjutatud stsenaarium, milles on omal kohal pea kõik spioonifilmidele omased sündmustepöörded ja üllatusmomendid, ebarealistlikud kaskadööritrikid ja pingelised kaklusstseenid, mille professionaalne teostus muidugi ka lavastaja nimele teenitud kiidusõnad toob.

Võib-olla ei ole „Spioon“ päris nii nutikas või teravmeelne, kui ta tegelikult olla tahab, kuid tänavuste komöödiate seas on ta kahtlemata üks helgemaid tükke. Meelelahutuslikust küljest vaadatuna on ta igatahes nauditav ning kaks meeldivalt veedetud tundi lõbusa filmi seltsis on garanteeritud.

Toimetaja: Kertu Loide

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: