Suri kunstnik Ene Pikk ({{commentsTotal}})

Küünal
Küünal Autor/allikas: AFP/Scanpix

In memoriam Ene Pikk 08. IV 1925 - 22. VI 2015.

On lahkunud kujundusgraafik ja akvarellist Ene Pikk (aastani 1945 Ravaraja). Tema kujunemine kunstnikuks toimus pöördelistel sõja lõpuaastatel. Lõpetanud 1944. aastal Tallinna tütarlastekommertskooli, astus ta samal aastal tollasesse Tallinna Tarbekunsti Instituuti, mille lõpetas 1950. Ene Pika juhendaja Instituuudis oli omaaegne andekas karikaturist ja raamatugraafik Jaan Jensen. Ene Pikk alustas illustratsioonidega juba instituudipäevil, olles üks illustraatoreid nii 1946. aastal Tarbekunstiinstituudi raamatukujundamise osakonna õppetööna trükitud Rein Raua ballaadi „Rein Tarvas“ kui Johannes Semperi „Mister Business“ väljaandes. Temast kujuneski aastakümneteks raamatukujundaja ja illustraator.

Ta on töötanud aastatel 1950-1953 Kunstitoodete Kombinaadis ARS dekoraatorina, 1952-1959 Eesti Riiklikus Kirjastuses ja Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastuses kunstnikuna ning aastatel 1960-1981 ajakirja „Täheke” toimetuses, pälvides aastakümnete jooksul mitmeid aukirju ja äramärkimisi nii oma kujundustööde kui postkaartide eest. Alates 1981. aastast töötas ta vabakutselise kunstnikuna, jätkates ka kaheksakümnendail raamatukujunduse ja illustratsiooni alal. Eesti rahvusbibliograafia andmeil on ta kujundanud 119 raamatut.Tema kujundustööd hõlmasid kaanekujundusi ja raamatuümbriseid nii kooliõpikuile, ilukirjandusele kui aimeraamatuile. Kirjastuste koosseisulise kujundajana tuli kujundada kõige eriilmelisemaid väljaandeid (A. Bianki „Noorte naturalistide meteoroloogiajaam“ (1955), V. Pedaja „Köögiviljakasvataja kogemused kolhoosides“ (1956), E. Kumari „Looduskaitse teatmik“ (1960), V. Hinnov. „Maalitehnikad“ (1963), jpt).

Ene Pikk on loonud kaaned ja üldkujunduse ka mitmetele sõjajärgsete aastakümnete muusikaväljaannetele (noodigraafika kujundab neis teine kunstnik) juba alates 1940. aastate II poolest, kujundades Gustav Ernesaksa, Edgar Arro, Ants Hindpere, Heino Elleri jt muusikute loomingu trükiseid. Tema kujundatud on omal ajal väga populaarne nootide ja laulusõnadega väikeformaadiliste laulikute sari „Laulud“ Raimond Valgre, Arne Oidi, Boris Kõrveri jt eesti heliloojate lauludest aastaist 1959-1972.

1960-1981 lasteajakirja “Tähekese” toimetuses andis ta ajakirjale selle lastepärase ja vahenditu näo, mida paljud omaaegsed lugejad ja ka ettelugejad tänaseni mäletavad. Kujunedes neil aastail tunnustatud lasteraamatute illustraatoriks on ta loonud südamliku pildimaailma sellistele raamatutele nagu Heljo Männi "Suur-Laisk ja Väike Laisk" (1966), Olivia Saar „Kure sukad“ (1967), Iko Marani „Muti metroo“ (1965) ja "Pikk päev" (1975), Jaan Kaplinski „Kes keda sööb, kes mida sööb“ (1977), Maimu Linnamäe "Piparkoogipühad" (1980), ja mitmetele teistele. Ta on loonud kaanekujunduse ka Alan Alexander Milne klassikaraamatule „Karupoeg Puhh“ (1974 ja 1977).

Oma vabaloomingus identifitseeris Ene Pikk end akvarellistina juba pikki aastakümneid. Tema kaheksakümnendate soojades toonivaheldustes sulavad akvarellid interpreteerivad enamasti loodusmotiive. Üheksakümnendaist toimetavad tema akvarellidel aga enamasti linnud. Linnukujund kandis tema teostel ka midagi enamat, akvarellitud linnumaailmas elas väärikais aastais kunstniku leebelt humoorikas igapäevafilosoofia.

Eesti Akvarellistide Ühenduse aktiivse liikmena on Ene Pikk kuni tänaseni esinenud igal aastal mitmetel näitustel nii Eestis kui välismail. Hilisaastail korraldas ta mitmeid isiknäitusi (Draakoni galeriis 2007, Kastellaanimaja galeriis 2009, oma 85. juubelil Vabaduse galeriis 2010. Veel 2011 olid tema akvarellid koos Maie-Ann Rauna klaasist linnuparvega eksponeeritud Olustvere mõisas näitusel „Lend“). Neid viimase kümnendi näitusi saatis alati auväärses eas autori väikeste variatsioonidega esitatud looke kunstniku olemusest: „Kui vanajumal inimesed lõi, said kõik ühte moodi imetargad. Aga natukese aja pärast alla vaadates ei meeldinud need talle. Ta istus pilveservale ja kiigutas jalgu... Tuli hea mõte. Ta korjas linnukesed pilvepiirile kokku ja puistas nad üheskoos alla maailma. Linnukesed lendasidki, laskusid inimestele pähe, kellele üks lind, kellele mitu. Mõni jäi päris ilma. Tarkus on inimlik, hullus aga jumalik. Niisugused me nüüd olemegi.”

Hüvastijätt toimub laupäeval, 4. juulil kell 11.00 Pärnamäe kabeli väikses saalis.

 

Eesti Kunstnike Liit

Eesti Kujundusgraafikute Liit

Eesti Akvarellistide Ühendus

Eesti Kunstimuuseum

Eesti Ajakirjanike Liit

Toimetaja: Valner Valme



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: