Luunjas tuleb viiulipäev ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Julius Eduard Sõrmus
Julius Eduard Sõrmus Autor/allikas: Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus

Viiulimuusika huvilised on palutud neljapäeval Luunja Roosiaeda toimuvale Julius Eduard Sõrmusele pühendatud viiulipäevale. Juba kolmandat korda toimuval viiulipäeval antakse ülevaade viiulist kui imelisest ja aegumatust muusikariistast. Rahvuslikku ja folkloorset poolt esindab Indrek Kalda ja Paul Kristjan Kalda, klassikalist süvamuusikat esitab Meelis Orgse. Kaasaegsemat elektroonilist muusikat toob publikuni Indrek Palu.

Julius Eduard Sõrmus sündis Tartumaal Luunja vallas Kure talus 9. juulil 1878. a. Tema isa Jaak Sõrmus oli tuline C. R. Jakobsoni pooldaja. Väikesele Juliusele läksid hinge isa sõnad parunite vägivallast ja ülekohtust talurahva vastu. Juliuse ema Leena Sõrmus oli vaikse ja leebe iseloomuga, kellel oli ilus lauluhääl. Ema voki kõrval istudes ja tema lauluviise kuulates kasvas pisikeses Juliuses armastus muusika vastu. Kui Julius oli 6-aastane, kinkis isa talle viiuli. Esimesed õpetused viiulimängus sai Julius külarätsepalt ja kohaliku keelpilliansambli juhilt Gustav Puksilt.

Kooliteed alustas J. E. Sõrmus 1888. a. Hugo Treffneri eragümnaasiumis. Gümnaasiumi päevil mängis ta viiulit koos tookordse arstiteaduse üliõpilase Johann Kelderiga. Oma esimesed kontserdid andis J. E. Sõrmus oma kodus Kurel ja naabritalus Ansi aias tamme all. 1899. a. astus J. E. Sõrmus Tartu ülikooli, kus õppis esialgu õigusteadust ja siirdus 1900. a. ajaloo-keeleteaduskonda. 1902. a. läks J. E. Sõrmus Peterburi, et end seal viiulimängus edasi arendada. Ta astus sealsesse konservatooriumi, kus ta õppis viiulipedagoogi Leopold Aueri viiuliklassis.

Kuid J. E. Sõrmusel jäi see ülesanne lõpule viimata, sest oma revolutsioonilise tegevuse pärast (lendlehtede levitamine, sütitavate kõnede pidamine), oli ta tsaaripolitsei poolt tagaotsitavate nimekirja võetud, mille tagajärjel pidi ta Peterburist lahkuma. Pärast Peterburist lahkumist algas J. E. Sõrmusel välismaareis, mis viis teda ligi kolmekümnele Euroopa maale, kus esines arvukate kontsertidega. Tal õnnestus Pariisi konservatooriumis ja Saksamaal tuntud viiulikunstniku Henri Marteau juures oma viiulimängu oskust täiendada. Eestis olid tal suuremad kontserdid 1914. ja 1922. aastal.

Oma kontsertidel mängis J. E. Sõrmus Griegi "Solveigi laulu", Chopini "Leinamarssi", Schuberti "Ave Mariat", Tšaikovski "Meloodiat", Bachi "Chaconne`i" jt. Kui J. E. Sõrmus abiellus Virginia Hollandiga, sai Virginiast tema klaverisaatja.

J. E. Sõrmus suri 16. augustil 1940. a. Moskvas. Urn tema tuhaga asub Moskvas Novodevitšje kalmistu punases telliskivimüüris.

J. E. Sõrmus oli tuntud ja hinnatud rohkem Lääne - Euroopas kui sünnimaal Eestis. Eriti palju sõpru oli Sõrmusel Saksamaal. Dresdeni lähedal on lastekodu, mis ehitati Sõrmuse kontsertidel annetatud raha eest ja ka Dresdeni linnas üks tänav kannab J. E. Sõrmuse nime.

Sõrmuse eluloouurijad on püüdnud selgitada, milles oli J. E. Sõrmuse populaarsuse saladus, tema kui massimeediumi mõju, et teda kõikjal ja alati nii suured rahvahulgad kuulama kogunesid. Dresdenis esines ta 4000 kohaga saalis, kuhu ometi ei mahtunud kõik need, kes tahtsid tulla J. E. Sõrmus kuulama ja vaatama.

Viiulipäeva 09. juulil kell 19.00 Luuna Roosiaias on publikule tasuta.

Toimetaja: Mari Kartau

Allikas: LKVK

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: