Sel reedel Sirbis: televisioonist, videokunstist ja portaalidest ({{commentsTotal}})

Hagi Šein
Hagi Šein Autor/allikas: Ülo Josing / ERR

Tutvustame 10. juuli Sirpi.

 

HAGI ŠEIN: Filmiliku televisiooni pealetung kui uus legitimatsioonivõimalus
Televisiooni areng sunnib sõnastama aateküsimusi. Peame ka teleasjus suutma piisavalt panustada teadus- ja arendustegevusse, selles on Eesti teletegijatel ja teenusepakkujatel konkurent olemise kõrval oluline ühishuvi. Meil on valdkonnasiseselt üldiselt olnud raske üksteist kuulata ja kuulda, positiivset kriitilist atmosfääri luua, mistõttu valdkonna konstruktiivne avalikkus puudub. Me peame inspireerima kultuuriajakirjandust kaasa tulema, et luua teleasjus kriitilisem ja vaimsem refleksiivne arutelukeskkond.

RAIVO KELOMEES: Suvine arutlus videokunstist ja kunstnikufilmist
On üldteada, et unikaalsuse fluidumit ja erutuse vaimu on vaja igale uuele generatsioonile, et tunda end erakordsena. Iga uus ja värske muutub kord igavaks, isegi kui uueneda püütakse. See on paradoksaalne, kuivõrd video kui kunstivormi visuaalne ja tehniline kvaliteet on tõusnud ja seda on kergem teha. Kunstnikud ei pea rentima montaažiaega ja tehnikaproffidega läbi rääkima, sest videomontaaži- ja animastuudio on igaühe arvutis.

KIRILL SEREBRENNIKOV: Nüüdiskunstile tõmmati Venemaal kriips peale
Kirjutatakse, et meil on narkomaanide teater, kus vedelevad kõikjal süstlad ja seksivahendid. Just nii kirjutataksegi – „seksivahendid”. Et teatris tegeldakse „loomuvastase seksiga”. Kõike seda kirjutatakse meie kohta ju ka avalikult ajalehtedes, pole vaja anonüümseid pealekaebusi lugedagi. Inimesed saavad muidugi aru, et need süüdistused on jama, sest saalid on meil kogu aeg puupüsti täis.

ANNELI SARO: Klišeede kaelakee teatri kaelas
Eesti teater on osaliselt ümber paigutunud stanislavskilikust psühholoogilisest paradigmast brechtlikku poliitilis-intellektuaalsesse või lihtsalt mängulisse paradigmasse ning selles uues kontekstis võib klišeedel olla uus, üldistav funktsioon ja tähendus.

MADE LUIGA: Uksed ühisele väljale
Kui pikka aega oli internet eelkõige killustumist ja nišitooteid täis, siis nüüd näib toimuvat järjest jõulisem nivelleerumine, konglomeraadistumine ja – ma nimetan seda parema sõna puudumisel – portaalistumine. Algas see muidugi Facebooki (FB) võidukäiguga, mis ise on üks hiiglaslik portaal ja turuplats.

Hagi Šeini essee „Filmiliku televisiooni pealetung“
Made Luiga kultuuriportaalidest ja Raivo Kelomees videokunstist ja kunstnikufilmist
Kirill Serebrennikov : „Kaasaegsele kunstile tõmmati Venemaal kriips peale“
Intervjuu Juhani Pallasmaa ja Graeme Brookeriga
Neli vaadet Tšaikovski-konkursile Venemaal
Anneli Saro analüüsib klišeesid Eesti teatris
Post-sõnastik XXVII

Arvustamisel
Mudlumi „Tõsine inimene“
Siim Maateni lavastus „Arm“
Suvefestival: kirikumuusika Raplas ja „Schilling“ Kilingi-Nõmmel
Mängufilm „Terminaator“
Näitus „Uus Põhjamaade moeillustratsioon II”
Ernesto Laclau „Antagonism, poliitika, hegemoonia“ 

Toimetaja: Valner Valme



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: