Sel reedel Sirbis: Kreeka kriis ja kriitikakunst. Sirbi vahel kultuurkapitali II jaotus ({{commentsTotal}})

Mihkel Kunnus
Mihkel Kunnus Autor/allikas: Ülo Josing

Tutvustame homset Sirpi.

 

JAAK TOMBERG: Kaasaloovalt kaasaloovast kriitikast
Kriitik on epistemoloog, husserliaan, kelle igasugune tajumine tähendab „kavatsemist“ ja „haaramist“; lugeja aga ontoloog, heideggeriaan, kes kümbleb kunstiteose puhtas kohalolus ja eritleb teksti ontoloogilist tuiget. Kriitiline akt on kavatsuslik täpsustamine – kriitik on seega teleoloog. Lugejale on teose sõna parafraseerimatu, mistõttu ta tegeleb päheõppimisega – ta õpib pähe samamoodi nagu õpitakse pähe pühakirja; lugeja on seega teoloog. Kriitik on futurist, lugeja pigem kroonikakirjutaja, antikvaar, arhivaar, bibliofiil, koguja. Ja lõppkokkuvõttes: kriitik kopeerib, lugeja loob.

MIHKEL KUNNUS: Miks ma ei kirjuta Andrus Kivirähast?
Ma ei ole kirjutanud Andrus Kivirähast, sest ma olen tema positsiooniga kõigiti rahul. Ta on meie kultuurivälja puhas positiivsus. Ta kirjutab hästi, mõnusas mahlakas, pisut talupoeglikus keeles, öeldu on mõistlik jne. Ma kirjutaks temast võib-olla siis, kui ta kuidagi varju kipuks jääma, aga ta on vist kõige rohkem tähelepanu pälvinud eesti kirjanik üldse ja seda täiesti teenitult (muidugi ka raadio, teatri ja kolumnide avitusel).

JOHANNA ROSS: Kriitika nuhvlite ja haibi ajastul
Alatskivil toimunud kriitikateemalise kirjanduse suvekooli esimese päeva õhtul peeti vestlusringi, kus osales toimetajaid mitmest Eesti kultuuriväljaandest: Merle Karro-Kalberg (Sirp, arhitektuur), Pille-Riin Larm (Sirp, kirjandus), Brita Melts (Keel ja Kirjandus, kirjandusteooria ja -kriitika), Tõnis Parksepp (Värske Rõhk, kriitika) ja Maia Tammjärv (Müürileht, kirjandus). Siinkirjutaja juhtimisel kõneldi sellest, missugune on praegune kriitikapilt toimetaja silme läbi.

JAAK JÕERÜÜT: Julgete diletantide ajastu ürik
Kui oled läbi lugenud mõni tuhat raamatut, siis võib hakata viirastuma, nagu Darwinile, et kusagil peitub kõikeammendav teooria, tekstide evolutsiooniteooria, ja ühtlasi vastus küsimusele, et mis kaob, mis jääb. Pärast pooletunnist juurdlemist hüppab mõte edasi ja jõuab Einsteinini. E=mc². Kuidas kasutada relatiivsusteooria valemit kirjanduses? Mis on tekstides E ehk energia, m ehk mass ja ja c ehk valguse kiirus vaakumis? Eriti see viimane, mõtlen, sest tekst kui selline on kõike argist ignoreeriv substants. Paari sõnaga ehk ühe hetkega on võimalik ületada vahemaa Päikeselt Maani, sõnaga võrreldes on valgus aeglane nagu kunagine Tallinna hobutramm ehk konka, valgus jõuab Päikeselt maa peale alles kaheksa minutiga.

INDREK SEPPO: Kreeka halbade valikute kahvlis
Viimastel päevadel on palju kuulda olnud Kreeka karistamisest, alandamisest ja demokraatia lõpust. Ma arvan, et asi ei ole päris nii hull. Kreeka olukord on lihtsalt äraütlemata keeruline ja teinekord ongi asjad lihtsalt halvasti, ilma et sealt tagant oleks vaja otsida Saksa-Eesti ühisimperialismi või mõne finantsmahhinaatorist grekofoobi karvast kätt.

Arvustamisel

R.A.A.A.Mi „Libahunt“ ja Nuku „Dorian Gray portree“
Näitused „Comeback“, „Külalised“, „Piiripealne armastus“ ja „Sümbol“
Mart Laari „Pööre“
„Juu jääb“, Haapsalu vanamuusikafestival ja XXIX Pärnu filmifestival

Toimetaja: Valner Valme



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: