Arvustus. The show must go on!
Alan Ayckbourn "Miljonite lemmik"
Lavastaja: Roman Baskin
Kunstnik: Anu Lensment
Osades: Merle Palmiste, Ingrid Isotamm, Marko Matvere, Henrik Normann, Lauri Liiv jt.
Esietendus 16. juulil Otepääl
MTÜ Kell 10
"Hello!" pandi kinni. Aga "Kroonikal" läheb kenasti. Ja "Saladustel". Ja "Õhtulehel". Vajadus närvikõdi järele on väga inimlik. Mitte et me seda tingimata oma ellu tahaksime. Aga siin tuleb appi pehme meedia: kellegi teise tähelend, kellegi teise porrikukkumine. Miljonärist prükkariks. Retsist telestaariks. "The show must go on," nagu laulab "Miljonite lemmiku" lavastuse lõpus Queen.
Briti elava klassiku Alan Ayckbourni "Miljonite lemmik" teebki teatrilaval "Saladusi" ehk lavastab saadet, milles kohtuvad teletäheks tõusnud pangaröövel ja talle 17 aastat varem vastu astunud väike vapper teller. Endine kangelane kügeleb kiirtee-äärses korrusmajas, pahalane naudib elu Hispaania villas. Elu on ebaõiglane, üritab nui neljaks tõestada saatejuht Jill Rillington.
"Miljonite lemmik" on näitemäng, mille puhul mängukoht on üks vaieldamatuid peategelasi. Ja mitte suveteatri traditsioonilises mõttes, kus loodus on lisaväärtusega taust ja mõne igavama koha peal võib laval toimuva asemel imetleda pääsukesi või loojuvat päikest. Ayckbourni tükis mängib tegevuspaik – õu suure basseiniga – pidevalt kaasa, sest hulk pöördelisi stseene toimub vee sees ja vee all. (Siin peitub ilmselgelt ka põhjus, miks “Miljonite lemmik” on ülipopulaarse näitekirjaniku üks kõige vähem lavastatud tükk.)
Selles mõttes on Villa Müllerbecki õu suurte tiikide ning taustal paistva Kaarna järvega ideaalselt valitud mängukoht ning see kasutatakse lavastaja poolt ka täie tehnilise täpsuse ja läbimõeldusega ära. Sinnamaani välja, et vaatajana tekib mõnel hetkel surmahirm – kas ta uppuski nüüd ära...?!
Teine suur risk, mille Roman Baskin "Miljonite lemmikus" võtab, on hulga harrastusnäitlejate kasutamine kõrval- ja taustarollides. Tasemelt jäävad sooritused ebaühtlaseks, ent tervikuna saadakse hakkama ja Oleg Želudkov aednik Ruy’na teeb ülitabava pisirolli.
Tublilt tuleb oma esimese sõnateatri tööga toime Lauri Liiv, tema Kenny on plastiline ja valitseb hästi suurt vabaõhulava. Tõsi, kohati läheb Liivi geist mänedžer üsna paksuvärviliseks ja läheneb karikatuuri piirile.
Samuti kummitab kukkumine liigsesse "koomuski tegemisse" üht peategelast, Henrik Normanni mängitud ekstellerit ja tänast raamatupidajat Douglast. (Tõsi, see üdini hall ja igavalt õnnelik mees on vist ühtlasi tüki raskeim roll.)
Lõpuni valmis ei olnud esietendusel ka kaks lugu vedavat telestaari, ent üsna vastandlikul moel. Nii mõjus Merle Palmiste saatejuht Jill sihikindlas vambilikkuses väga veenvalt, ent jäi hõredamaks stseenides, kus üritas näidata oma õilsamat ja hapramat poolt. Marko Matvere "miljonite lemmik" Viciga oli pigem vastupidi – Matvere ülbus jäi heatahtlikuks, omamehelikuks, päris jätist temas ei paistnud.
Nõnda mõjuski kõige terviklikumana Ingrid Isotamm Vici naise Trudy mitte väga mahukas rollis. Isotamme esitus oli nõtke, üleminekud naerust pisarateni kiired ja samas salapärased.
Tervikuna on "Miljonite lemmik" korralikult vormistatud komöödia, aga Queeni lõpuloo kriipivust tükk vähemasti esietendusel kätte ei saanud. Võrreldes näiteks mõne suve taguse "Mesalliansiga" tundus, et lavastaja Roman Baskini rõhk ja aur oli läinud pigem tehniliste lahenduste lihvimisele ning rollide harutamisega ollakse veel poolel teel.
Toimetaja: Rutt Ernits