Mulgi kultuuri festivalil esietendus näidend Siberisse küüditatute naasmisest ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Läti piiri ääres Nava talus peetud 10. Mulgi kultuuri festivalil esietendus taluperenaise Anna Sootsi päeviku aineil kirjutatud näidend "Läbi Venemaa", mis jutustab tema Siberisse küüditamise järgsest teekonnast tagasi Mulgimaale. Pianist Mihkel Poll andis aga kontserdi talu vanal pianiinol.

Nava talu peremees ja festivali korraldaja on kunagine "Aktuaalse kaamera" majanduskommentaator Jaak Kõdar. Talu laval on ikka suviti esietendunud mõni Kõdari kirjutatud Mulgimaa-aineline lugu Seekord küüditamisest pisut teise nurga alt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Lavastaja Silvia Soro sõnul on vähe lugusid, kus näidatakse Siberist tagasitulekut. "Tavaliselt näidatakse hirmsat viimist ja seda, kuidas seal surma saadi, aga see lugu räägib üleelajaist, neist, kes ellu jäid ja neist, kes tagasi tulid."

Teine selle festivali üllatus on talu vana klaver Rathke, mis pianist Mihkel Polli esinemise jaoks rõdule toodi. Kaunis looduse kõlasid Chopini 24 prelüüdi. Taluperemees Jaak Kõdari onutütrel Ilo-Mai Hardingil, kes praegu Ameerikas elab, on vana pianiino lugu hästi meeles. Nava talus on alles mitu head kastitäit noote, mida välimuse järgi otsustades ikka väga palju mängitud.

"Minu ema oli virtuoosne klaverikunstnik. Ja tema tuli koos vendade ja õdedega Eestisse tagasi pärast Vabadussõda. Aga nad ei olnud eriti rikkad, aga emal pidi alati klaver olema. Ja siis vanaonu New Yorgist saatis raha, millega nad ostsid selle klaveri," meenutas Harding.

Mulgimaa lugu peegeldavast Nava talu festivalist on kümne aastaga saanud samuti tükike kultuuriloost. Jaak Kõdar on välja andnud ligi 30 jutu- ja luuleraamatut.

"Talu on avanenud kultuurisuunale, sest põldu polnud võimalik harida. 70 hektarist on haritavat maad järgi ainult paar-kolm hektarit, mis on ka kivine. Siis hakkasime teatrit tegema," selgitas Kõdar.

Nava talu vabaksostmisest möödub 150 aastat. Talusid, kus oma kandi inimeste elu, tööd ja saatust nõnda mõtestatakse, väga palju pole.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: