Tänavusel pärimusmuusika festivalil tehakse mõndagi päris uutmoodi. Festivali pika ajaloo jooksul esimest korda sammusid pidulised ühtses rongkäigus läbi linna, mitte kunagi varem pole esinejate ja muusikastiilide valik olnud nii vaba, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Varasemalt on Viljandi pärimusmuusika festivali programmi pealiku Tarmo Noormaa sõnul tugevalt jälgitud, kust muusika pärineb. "Kas see oleks funktsionaalne, kas see oleks hästi pärimuslik, esindaks seda kultuuri, kust see pärit on, aga sel aastal otsustasime, et kuna selline teema on, siis et võtame natuke vabamalt. Et vaatame, mis pärimusmuusikaga üldse tehakse," rääkis ta.

Samas kasutavad Noormaa sõnul väga paljud muusikud pärimusmuusikat inspiratsiooni allikana ka väga erinevates muudes muusikastiilides. Sellesarnaseid näiteid võib festivalil näha palju.

Pärimusmuusika festivalist on aastatega kujunenud kindel kaubamärk. Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, kes pole vahele jätnud ühtki folki, peab Viljandi pärimusmuusika festivali üheks Eesti parimaks kultuurisündmuseks. "See näitab, kui võimas asi võib sündida lihtsalt inimeste omavahelisest koostööst, ei mingit riiklikku sundi. Lihtsalt et tehakse ära ja tehakse suurepäraselt," arvas president.

Viljandi folgiga on üles kasvanud terve põlvkond, kelle saatust pärimusmuusika ja festival on mõjutanud. Oma tugevaks mõjutajaks peab folkmuusika festivali pärimusmuusik ja õpetaja Mari Tammar. "Kui mul ei oleks olnud seda folki, kus ma näen elavaid eeskujusid ja õhkkonda, kus arvatakse, et labajalg on äge ja regilaul on kihvt ja üheskoos mõnus olemine, et kui seda kogemust poleks olnud, siis ma ilmselt ei oleks ka ise pärimusmuusikani jõudnud," tunnistas ta.

Viljandi folgi laulsid ja tantsusid avatuks pärimusmuusikute laagris osalenud noored, nelja päeva sisse mahub ligi sada kontserti kahesajalt esinejalt, kuuel vabaõhulaval, pärimusmuusika aidas ja Jaani kirikus, aga ka mitmel pool Viljandi maakonnas.