Arvustus. Parimaid plaate teeb Awful Records ({{commentsTotal}})

Abra
Abra Autor/allikas: Facebook

Uued plaadid
Abra "Rose" (Awful Records)
8/10
Slug Christ "The Crucifixion of Rapper Extraordinaire, Slug Christ" (Awful Records)
9/10

Kõige põnevam plaadifirma on praegu USA hiphopifirma Awful Records, mida juhib mees nimega Father. Awfuli defineerib enam nende muusika kui tekstid. Seesama Father on ehk ise kõige vängema suuga räppar, kellel "bitch’id" ja "fuck’id" kukuvad nii, et piinlik, aga muusika on neil muusikutel alati kuhugi vasakule, olematule Ho Chi Minhi rajale, rohkem elektroonika kui hiphop, nii võimas, et me ei adu seda täielikult, kuid seda pole võimalik ka eitada.

Abra ja Slug Christ kõlbavad lisaks ka tekstiliselt kuulata. Nad on nagu "Saga" koomiksi kaks tulnukast peategelast, üks cool roheliste juustega naine ja teine rumala, Robert Pattinsoni näoga mees.

Bob Dylanil helistab ühes laulus president Kennedy ja palub abi, kuidas ta saaks elu Ameerikas paremaks muuta. Inspireerivaid naisi on vaja, teatab Bob. Abra kõlab tulipunases reklaamloos "Roses" plaadifirma Not Not Fun leedide moodi, sellise "fuck me against the wall" sõnumiga, aga süütu häälega, taustaks darkwave-elektroonika. "I’m young and I’ll waste you away," lubab ta ja väänleb videos mängukarusid täis voodis väikeste valgete aluspükste väel aegluubis. "Roses" on kõige puhtam bläkspluateerimine, aga kindlasti on ohjad naisterahva enda käes nagu sellistel puhkudel ikka. Räägitakse, et ta kirjutab kõik need 1980. aastate varjundiga sünged diskopoplood ise.

Aga kui see lugu välja arvata, on selles hääles ka igatsust. Teises videos "U Kno" palub ta "take me far away from here", silmad peas mustad nagu musta ainet täis. Ma võiks mainida, et Abra inspiratsiooniallikad on Eddie Murphy vanad filmid ja Thierry Mugler, aga neid te siit ei leia. On küll paar poprokilikumat lugu "Pride" ja "Atoms", mille trummid kõlavad kui Prince, "Tonight!" tundub sämplivat Whitney "I Wanna Dance With Somebody't" ja "Human" oleks kui Philly Collinsi "Against All Odds", kuid kõikides lugudes on sünge sündibass.

Slug Christ on vuntside ja tagurpidi rullnoksimütsiga viiger, kes tantsib "Hokay Hokay Hokay" videos nagu Haista Gäng, taustaks üle mõistuse pöörased biidid. Nägin meie meedias teemat "kuidas aeglane nutitelefon kiireks teha" ja mõtlesin, et mis, kuidas telefon saab üldse aeglane olla? Kas selle kell käib taha? Või lausa inimese hääl aeglustub? Kas ka näiteks maja saab siis aeglane olla? Witch house. Mõelge, kui saabute ühel päeval koju ja maja on aeglustunud, liigute toas poole aeglasemalt kui eile. Slugi klippides nii ongi. Slug oleks kui mees Roger Moore’i lustakast õõvafilmist "Mees, kes kummitas iseennast".

Lisaks on ta juhm, tobe nagu selfikepp ja hooplev. Ma ei saa aru, millest ta laulab, aga kui loo nimeks on "I’m the Ocean", siis ilmselt sellest laulabki. Seksiliigutusi teeb ka, ja "I’mma kill ’em all" kõlab ka läbi. Pole ime, et Uzi on sõna Vanast Testamendist ja tähendab "Jehhoova on mu jõud", kuid Slugi stiil meenutab rohkem karujahti kirvega. Ei saa ka aru, kuidas ta laulab. See liigub paremalt vasakule ja põhjast lõunasse nagu krutsifiks. Tal on mingi periferaalne nägemine. Ilmselt mõtleb ta teksti kohapeal välja.

Kui president Clinton külastas "Daily Show’d" ja ütles saate ühele kaunile assistendile, et talle meeldib neiu püksirihma pannal, vaatasid ülejäänud 20 inimest toas kõrvale ja tegid "Ee... okei", aga Jon Stewart teatas: "Bill, ära rohkem nii tee." Slug on Clinton ja Abra see assistent, ja Jon Stewartit ei ole enam.

Parem olla aktiivselt halb kui passiivselt hea, ütles vist William Blake.

Prepare to meet thy God

Abra - Roses

Slug Christ - "Hokay Hokay Hokay"

Toimetaja: Taavi Hallimäe



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: