"Et Ülo Vooglaiu kuvand Eesti avalikkuses on väga mitmetahuline, siis selle raamatu koostajana olen ma eesmärgiks võtnud, et Ülo Vooglaid avaneks eesti lugejale eelkõige kui mõtleja, kellel on oma lugu. See lugu on Eesti sotsiaalteadustest,“ rääkis Tröner saates "Uudis+".

Ta lisas, et see raamat on kompromiss suurema raamatu arvelt.

"Mul oli algul plaanis koostada märksa mahukam teos Ülo Vooglaiu intellektuaalsest eluloost, tema kujunemisest, põhjalik ja bibliograafiliste lisadega. Mõttevara oleks lihtsalt olnud üks lisa selle mahuka raamatu juures. See jäi hetkel väga proosalistel põhjustel tegemata, me ei leidnud sellele piisavalt rahastust ja aeg surus ka peale," sõnas Tröner.

Ta siiski toonitas, et ka valminud raamat annab tervikliku ülevaate.

"Nii eessõnas kui ka järelsõnas on üsna palju pühendatud Ülo Vooglaiu sotsioloogilise paradigma väljakujunemisele, vaadeldud teda kui uurijat. Eesti lugejale on see kindlasti üllatuslik, et mis on need teoreetilised alused, kust Ülo Vooglaiu mõtestik, sotsioloogia, terminoloogia välja kujunes," ütles Tröner, kes on Vooglaiu teoreetiliste juurte uurimisega tegelenud peaaegu viis aastat.

1966. aastal sai Vooglaiust Tartu Riikliku Ülikooli juurde loodud sotsioloogialabori juhataja. Labor tegeles peamiselt kolme uurimissuunaga – massikommunikatsioon, tööstusettevõtete sotsiaalprobleemid ning tarbija probleemid. Labor likvideeriti 1975. aastal.

"Sotsioloogialabori mõtestamine ja selle teoreetilise loo või ajaloo lahtikirjutamine on tuleviku teema, aga huvi selle vastu kindlasti on, sest tegu on väga omapärase nähtusega nõukogude ülikoolis," kommenteeris Ivar Tröner.

Ta lisas, et Ülo Vooglaiu oluline roll seisneb selles, et ta oli äärmiselt julge ajastul, kus inimesed üldiselt ei olnud väga julged oma mõtteid realiseerima.

Uus raamat sisaldab tutvustuse järgi mõtteid, mõtisklusi ning eluloolisi fragmente. Raamatu koostaja on pidanud silmas eesmärki, et lugejal oleks võimalus tutvuda nii tuntud kui ka tundmatu Ülo Vooglaiuga.