"Kratt" kasutab maksimaalselt trupi füüsilist võimekust ({{commentsTotal}})

{{1442489927000 | amCalendar}}
Foto: ERR

18. septembril toob Eesti Rahvusballett publiku ette Eduard Tubina balleti "Kratt". Legendaarse eesti balleti lavastajaks-koreograafiks on Marina Kesler, kostüümikunstnikuks Gerly Tinn, lava kujundas Madis Nurms ja valguskujunduse lõi Karmen Tellisaar Endla Teatrist. Esietendust dirigeerib Vello Pähn, tantsivad Denis Klimuk, Anatoli Arhangelski, Jonathan Hanks, Jevgeni Grib, Marika Muiste jt.

Eduard Tubina muusikast inspireeritud lavakujundus ja kostüümid pakuvad vihjeid nii meie rikkale folklooripärandile kui ka kaasaegsele digitaal-maailmale. Eri stiilidest on kombineeritud ka
Marina Kesleri tantsukeel.

"Mina kui koreograaf arvestasin sellega, et trupp on väga kõrgel tasemel ja tuleb maksimaalselt kasutada füüsilist võimekust ja ka emotsionaalset. Mulle on väga lähedane modernballet ja lõpuks tuli minu miksitud kehakeel klassikast, moderntantsust ja neoklassikast," rääkis Kesler "Aktuaalsele kaamerale".

"Kratt" on esimene eesti ballett ja ühtlasi Eduard Tubina esimene töö muusikateatrile. Eesti mütoloogial põhinev lugu ahnele peremehele rikkusi kokku kandvast kratist ei jää Marina Kesleri tõlgenduses vaid ühe rahva pärimuseks. Kaasaegses varaahnes maailmas on kratt justkui hääl inimese peas, leidmaks mõjuvaid põhjusi, miks raha kunagi küllalt pole. Kuid raha ei tee kedagi õnnelikuks ja ahnuse palk on hukatus – väsides inimlikust aplusest, hävitab kratt oma looja ja hukkub ka ise. Kontrastina apla peremehe ja krati loole, tõuseb esile peretütre ja sulase armastuslugu, millele peremees noormehe vaesuse tõttu kiivalt vastu seisab. Kesleri lavastus tõstatab küsimuse – mis on tänapäeva materiaalses ja kiirustavas maailmas oluline? Kas selles on kohta armastusele, küsib lavastus.

"Kratt" esietendus 1943. aastal Vanemuise teatris helilooja juhatamisel, koreograaf-lavastaja oli Ida Urbel. Estonias esietendus ballett aasta hiljem Rahel Olbrei viimase tööna. "Kratt" sai Estonia laval olla vaid mõned korrad, sest1944. aasta 9. märtsi õhtul alanud Nõukogude õhurünnakus sai teater täistabamuse. Jõudmata riideid vahetada, tormasid kostümeeritud tantsijad lavalt tänavale, hirmutades niigi ehmunud linnakodanikke.

Estonias lavastas viimati "Krati" Mai Murdmaa 1999. aastal. Muusikas on Tubin õnnestunult ühendanud rahvamuusika kaasaegse helikeele ja sümfoonilise väljenduslaadi. Helilooja sõnul on "Kratt" rajatud täielikult rahvamuusikale, mis on peaaegu ammendamatu varasalv. 1962. aastal kirjutas Tubin balleti muusikast orkestrisüidi.

"Krati" kavva võtmisega avaldab rahvusooper austust heliloojale, kelle sünnist möödus juunis 110 aastat. Esietenduseks saabus Eestisse Eduard Tubina poeg Eino Tubin.

 

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: