Kultuuriministeeriumis arutati kultuuritöötajate tuleviku üle ({{commentsTotal}})

{{1442591485000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Kultuuriministeeriumisse kogunesid täna suuremate allasutuste ja loomeliitude juhid, et arutada koos ministriga koalitsioonileppest tulenevat kohustust kärpida riigilt palka saavate töötajate arvu ning sellega seonduvat kultuuritöötajate palgatõusu temaatikat.

Minister Indrek Saare sõnul on käimasoleva protsessi eesmärk kultuuritöötajate palgatõus. Rääkides kulude kärpimise ja töötajate vähendamise kohustusest kinnitas minister, et konkreetseid numbreid ei saa välja käia enne kui valitsus need on kinnitanud, küll aga puudutab koondamiskohustus nii ministeeriumit ennast kui ka haldusalas olevaid kultuuriasutusi.

"Esialgne kokkuvõte on see, et see saab nii lühikese perspektiiviga olla proportsionaalne sest neid erisusi ei saa kokku arvutada nii kiiresti, aga siis me räägime ühest aastast, ühest perioodist, sest seda pikemas perspektiivis protsendiga teha ei ole kindlasti mõistlik ega riigimehelik käitumine." Kultuuriminister lisas ka, et kultuuriasutuste juhtide sõnul on järjekordne tööjõu vähendamine keeruline, kuna suur osa neist ei ole veel eelmisest majanduslangusega seotud kärpimisest toibunud.

"Viimase 15 aasta jooksul on Rahvusraamatukogust koondatud 178 töötajat - väga suurt võimalust koosseisu vähendada enam ei ole," ütles Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo. "Tööjõu vähendamine ilma põhjaliku analüüsita võib anda suuri tagasilööke kultuuriasutuste toimimisele ning proportsionaalne kärpimine võiks mõne kollektiivi eksisteerimise tervikuna kahtluse alla seada." Ta sõnas ka, et kui me vaatame kultuurikollektiive, kasvõi sümfooniaorkestrit või filharmoonia kammerkoori, siis ta ei kujuta ette, kuidas seal protsendiga saaks kärpida, mõistlik on ikkagi vaadata paindlikult.

"Riik on pannud kultuuriasutustele teatavad kohustused ja eeldab teatavat tegevust ja tulemust," ütles Eesti Kunstimuuseumi direktor Sirje Helme. "Sel juhul kui me vähendame inimtööjõudu, ma ei räägi eelarve vähendamisest, vaid inimtööjõu vähendamisest, siis ei maksa meilt neid tegevusi oodata. Sellise juhul peaks ka Exceli-põhise mõtlemisviisi kõrval tegelema riskianalüüsiga ja arvestama sellega, et väheneb tulu, väheneb tegevus ja väheneb meie kohalolek riigi olemasolus.

Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa ütleb, et loomulik on maksumaksjate vähenemise ajal tegeleda kulude vähendamisega, kuid riigi reformimise protsess, mis algselt pidi vähendama bürokraatlikku haldusaparaati, on miskipärast asunud kokku tõmbama hoopis väärtusi loovaid sektoreid. "Nüüd on juhtunud kahjuks see, et see riigi reform ei puuduta hetkel üldse seda bürokraatia poolt, vaid see on jõudnud tegelikult kontserdiasutustesse, teatritesse, ajakirjandusse, ajakirjanikeni rahvusringhäälingus - tegelikult me oleme esimese sammu astunud pisut valesti selle riigireformi tegemisel, kui me läheme koondama just seda sektorit, mis tegelikult loob mingisugust väärtust ühiskonnas."

Toimetaja: Kaspar Viilup



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: