Varrese keskne töö kannab pealkirja "Kättesaamatu mälestus", milles ta on oma varasema, Tallinna urbanistikale keskendunud töö eeskujul kujutatud Brüsseli tänavanurki.

Kirke Kangro on näitusel performance´iga, mille käigus ta viibib kogu näituse aja oma väikese lapsega galeriis kardina taga. Publik saab läbi kardina tagant kostuvate helide osa kunstniku argiaskeldustest.

„Brüsseli imidž ei ole nii selge, nagu on Pariisil või Amsterdamil,“ selgitas Varres AK-le. „Ta on kolmkeelne, Brüsseli kuvand on väga hägune, mis sobib selle nurga teemaga. Või et ta on Euroopa pealinn, aga samas nagu ei ole ka.“

„See piir, mida mina kompan, on tegelikult väga delikaatne,“ rääkis Kangro. „See kardin on väga pehme vahend piiri määramiseks. Ta ei hoia ju kedagi tagasi. Mulle meeldib lihtsalt see situatsiooni kokkuleppelisus, mis siin hakkab olema. Kunstnik on kohal. Samas, võib-olla mind ei olegi siin. Siin peabki publik mind usaldama, samuti ei tea mina, kas mul on tegelikult publikut või mitte, sest ma ju ei näe, kes siin käib.“