Carmina Trash: Ärge vägistage Arvo Pärti!
Esimest korda võtab sõna kultuuriportaali uus naiskolumnist: kultuuriteoreetik Carmina Trash.
Kogu Eesti kultuur, kogu ta tegu ja nägu, on Arvo Pärt. Kui otsitakse õigustust kultuuri ülalpidamiseks-rahastamiseks, on lauale käia ikka Pärt.
Kui üritatakse laiemat auditooriumit peaga nokutama saada, et kultuur on ikka meile kõigile püha ja vajalik, on ikka pärdinahkne kostüüm varnast võtta. Kui tuuakse näiteks kultuur me eestluse ekspordi alustalana – on müügilettidel ikka Pärt, ja terake Tüüri-Tormist.
Mida Pärt teile teinud on, ahh? Jätke ta rahule! Muidugi on Pärt äge kunstnik, indiviid, mõtlev tüüp, kellel loovad kanalid valla, kes adub, kuidas kõnelda muusika kaudu inimesest laiemalt, kas või itkeval Aadamal lastes inimkonna eest halada ... Sõdivate usumaniakkide kiuste, neist üle ja ümber sõites.
Aga iga kuradi logiseva kõrgkultuuriromuralli krusakolonni alla kruvitakse rattaiks ikka Pärt. Kui endal jaks otsa saab, siis veetakse kohale mõni välismaine, üldtunnustet ja piisavalt ohutu, keskmiselt andetu korüfee, kes – ju poliitiliselt ikka õigetel, sotsiaalsetel põhjustel – laseb paljal kreeklasel aegluubis üle lava venida. Sest mängib ju Arvo Pärt!
Ärge vägistage Pärti! Pärt – kui ta üldse on eesti kultuur selles karvases, koredas ja kurjas mõttes – ei ole kogu eesti kultuur! Ta on üks looja, üks inimene, üks kunst. Mitte üks rahvas, üks riik, üks bussijuht.
Kui (:)kivisildnik kunagi Sirbis kirjutas, et "Arvo Pärt ja Erki Nool on ühe perse kaks kannikat" – mõeldes kultuuri ülalpidamiskanaleid ja eestiomasust -- siis sündis skandaal, mis peaagu viis tooli tollase peatoimetaja Kaarel Tarandi tagumiku alt. Tagumik tagumiku vastu, nõudis kultuuriavalikkus!
Nüüd on üks neist kahest kannist üsna longu langend. Eesti profisport, antiikse homoerootilise ilu- ja mehelikkuseihaluse õrn järelkaja, on enamasti mandunud osalemisrõõmuks ja kohalviibimislustiks.
Pärt aga püsib ilmasambana, ja õigusega: selle posti ümber tahavad end keerutada kõik stripparid, kes korrakski kõrgkultuuripüünele pürgind. Sest see tähendab igavikku. See tähendab tõsiseltvõetavust.
Jätke Pärt rahule, ta on minu sõber, mu kõrvaklappides, mu öös. Ma ei lase teil talle enam liiga teha. Ta on kunstnik. Jätke kunstnik rahule!
Toimetaja: Valner Valme