Uudishimu saab inimese juures üldjuhul kirjeldada kui kvalitatiivset tunnust. See on inimlik omadus, nii nagu mängulisus, riskide võtmine või kasvõi irratsionaalsus. See kõik on üldjoontes inimlik, meile tuttav ja ei midagi taunimisväärset. Humaansus on üldtuntud sünonüüm inimlikkusele. Kusagil aga asetseb õhkõrn piir, kus uudishimu satub vastasseisu humaansusega ja ületab kultuuris kehtestatud moraalikategooriate teatavad normid, mille märksõnadeks on inimarmastus, austus, headus, kaastunne, tolerantsus, altruism ja aukartus elu ees.

See sama õhkõrn piir, eikellegimaa, kus mängureeglite servad on hajusad ja valikud sisaldavad „aga”-sid, ongi installatsiooni "Humaansus vs. uudishimu" fookuspunkt. Vaataja seatakse kahese valiku ette, kas säilitada ekraanile projitseeritava virtuaalse keha elutsükkel või viia läbi illusoorne hukkamine. Interpreteerides tehtud valikut installatsiooni kontekstis, esitatakse küsimus, kas skoorib humaansus või siis uudishimu. Virtuaalse kehana on ohvriks kunstnik ise ehk selle teose autor.

Installatsiooni teostamisel osalesid:
Idee / videotöötlus / disain: Janno Bergmann
Programmeerimine / elektroonika: Tanel Lebedev

Näituse avamine on reedel, 9. oktoobril kell 17 Pärnu Linnagalerii Kunstnike Majas (Nikolai 27, Pärnu) ja see jääb lahti kuni 24.10.2015.