"Kuldne Mask Eestis" näitab esmakordselt suurejoonelist muusikali ({{commentsTotal}})

kuldne mask logo
kuldne mask logo Autor/allikas: ERR

Täna algav teatrifestival "Kuldne Mask Eestis" toob Eestisse muusikali, kus osalevad orkester, koor ja balletitrupp.

Kokku 130 lavastusega seotud inimest tulevad Tallinna, et mängida siin Broadway hitti "Chaplin" - Ameerika meeskonna tööd vene artistidega. Peterburi muusikalise komöödiateatri edu ületas kõik teatri ootused, lavastus tõi teatrile suisa kolm Kuldset Maski: parim lavastus opereti-muusikali žanris, parim meesosatäitmine ja parim naisosatäitmine. Eestis avabki festivali "Chaplin" - lugu sellest, mis seisab kuldsete tähtedega filmilukku kirjutatud geeniuse müüdi taga.

Samuti toob festival endaga lavastuse meie kontinendi teisest otsast, Novosibirski teatri Krasnõi fakkeli „Onegini" noore Timofei Kuljabini lavastuses. Korraldajate sõnul ei ole tegemist Puškini romaani klassikaliste tõlgenduste kordusega, Novosibirski "Onegin" on kibe ja irooniline lugu kaasaegsetest noortest.

Festivalikavas olev vene klassika tahab seekord avardada publiku silmaringi lavastajatõlgenduste vabaduse ja stilistilise mitmekesisuse poolest. Kõige radikaalsemaks selles reas võib lugeda eesti publikule hästi tuntud lavastaja Dmitri Krõmovi tööd Ostrovskiga, pealkirjaks "O-i. Hiline armastus".

Festivali programm on mõeldud ühendama Vene ja Eesti publikut, tuues Venemaa kõige prestiižikama professionaalse teatripreemia "Kuldne Mask" nominente ja laureaate Eestisse. Traditsiooniliselt saab publik "Kuldse Maski" ajal Venemaa parimate lavastuste vaatamise kõrval osaleda ka loengutes, seminarides, meistriklassides ja loomekohtumistel tuntud lavastajate ja teatrikriitikutega.

Kõik festivaliprogrammis olevad etendused ja muud üritused viiakse läbi sünkroontõlkega eesti keelde.

XI Teatrifestival "Kuldne Mask Eestis 2015" toimub 12.-20. oktoober Tallinnas.

Toimetaja: Kertu Loide



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: