Algas teatrifestival "Kuldne Mask" ({{commentsTotal}})

11. korda toimub Eestis rahvusvaheline teatrifestival "Kuldne Mask", tuues Eesti vaatajaile koju kätte valiku vene teatri eelmise hooaja parimatest lavastustest. Festivali avab täna õhtul muusikal "Chaplin" Peterburi muusikalise komöödiateatri esituses.

Aasta tagasi Broadway'l esietendunud muusikali libreto keskendub Charlie Caplini biograafiale. Ligi 130-liikmelisse truppi kuuluvad koor, orkester ja balletirühm. Lavastus pälvis festivalil "Kuldne Mask" nii parima muusikali kui ka nais- ja meesosatäitja preemiad. Nimiosalist kehastab Jevgeni Zaitsev, kes valiti välja sadade kandidaatide seast.

"Nimiosalisele olid ette kirjutatud täpsed ülesanded, mida täita. Ta pidi õppima mängima viiulit, sõitma rulluiskudel ja kõndima köiel. Peaosalisega töötas lavastamisel isiklik režissöör, kes tegeles ainult temaga, et Chaplinist saaks ehtne Chaplin," ütles muusikalise komöödiateatri direktor Juri Švartzkopf.

Festivali kavas ei ole autorilavastusi või väga suuri eksperimente, küll aga klassikatekstide värskeid tõlgendusi. Kuldse Maski kõige eksootilisem külaline on Novosibirski teatri Krasnõi Fakel rohkete auhindadega pärjatud lavastus "Onegin", mille on lavastanud noor, aga juba tuntud lavastaja Timofei Kuljabin. Samuti jõuab lõpuks Tallinnasse ka Dmitri Krõmovi laboratooriumi ja Draamakunstikooli lavastus "Hiline armastus".

Festivali rahvusvaheliste programmide juht Tamara Arapova ütleb, et klassika tõlgendamine tekitab alati vaidlusi - üks võtab vastu, teine mitte. "Minu arvates sõltub see vaataja ettevalmistusest, sest harjumatu lähenemine viib inimese välja tema mugavustsoonist ja inimene peab valima, on ta valmist klassikale uut moodi lähenema või mitte."

Festival Kuldne Mask kestab kuni 20.oktoobrini ja etendused toimuvad lisaks Rahvusooperile Estonia ka Vabal Laval ning Vene Teatris.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: