Eestit esindab Veneetsia arhitektuuribiennaalil kolme Balti riigi ühisprojekt "Balti Atlas" ({{commentsTotal}})

{{1445509934000 | amCalendar}}
Foto: Pressimaterjalid

22. oktoobril kuulutas Eesti Arhitektuurikeskus välja Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti väljapaneku kuraatorikonkursi võitja, milleks on võistlustöö nimega "Balti Atlas".

Meeskonna tuumiku moodustavad arhitekt Johan Tali Eestist, Niklāvs Paegle, Karlis Berzins, Laila Zarina ja Dagnija Smilga Lätist ning Jonas Žukauskas, Jurga Daubaraite, Petras Išora ja Ona Lozuraitytė Leedust.

"Balti Atlasega" esinevad kolm Balti riiki esmakordselt Veneetsia biennaalil koos. Ühispaviljoni eesmärk on minna tavapärastest, kurioosumi- või ülevaatenäituse kesksetest rahvuspaviljonidest kaugemale – "Balti Atlas" uurib, kuidas piirkonna geopoliitiline kontekst, energia, loodusvarad, transport, inim- ja intellektuaalresurss mõjutavad ehitatud reaalset ruumi meie ümber. Kuidas langetatakse meid ümbritsevat keskkonda puudutavaid otsuseid erinevas mõõtkavas regioonist riigini, linnast majani. Rahvuslikul arhitektuuril on riigi kultuurilises identiteedis oma koht, ent ühiskonna ja maastiku suuremad vormijad on projektid, mille jalajälg on riigipiiride ülene, olgu selleks siis Rail Baltic, Tallinna-Helsingi tunnel, gaasitorud, elektrijaamad, Sillamäe uraaniumi rikastamise tehas või Kunda betoonivabrik.

Žürii liikme, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaani Toomas Tammise sõnul paistis "Balti Atlas" silma väga hästi läbi mõeldud kontseptsiooniga, mis kutsub vaatajat pöörama pilku sellele pinnasele, millest ja kuhu ehitatud keskkond sünnib, avab taustsüsteeme. "Balti Atlas on erialaselt tipptasemel sisukas töö, mis suudab kõnetada rahvusvahelist arhitektuuripublikut ja luua uut mõtlemist. Eriti hea meel on, et Eestist kasvab välja arhitekte, kes suudavad rahvusvahelises diskussioonis sellisel tasemel osaleda ning suudavad leida üles need teemad, mis on Eestiga seotud, ent üleilmselt intrigeerivad," lisas Tammis.

Leedu kuraator Jonas Žukauskas tõi välja, et Balti riigid on ühendatud ehitiste ja elektrivõrgu kaudu ning ka läbi ajaloo ja tuleviku. "See projekt püüab hinnata meie olukorda selles situatsioonis. Geopoliitilisel, sotsiaalsel ja ajaloolisel tasandil."

Kuraatorite sõnul on arhitektuuril riigi kultuurilises identiteedis oma koht, kuid maastiku suurimad vormijad on piirideülesed projektid. Näiteks Tallinna-Helsingi tunnel, gaasitorud, elektrijaamad või Rail Baltic.

"See ühendus kulgeb läbi terve Baltikumi ja mõjutab kogu regiooni. See pole mõeldud ainult inimeste transportimiseks ühest linnast teise, vaid mõjutab laiemalt linnade võrgustikku ja seda, kuidas erinevad piirkonnad tulevikus arenevad," toob välja Läti kuraator Niklavs Paegle.

Eesti Arhitektuurikeskuse korraldatavale rahvusvahelisele konkursile esitati 22 võistlustööd nii Eestist kui ka mitmest välisriigist. Nendest valiti esimese vooru järel välja kolm võistlustööd, mis jätkasid konkureerimist võistluse II etapis.

Veneetsia 2016. aasta arhitektuuribiennaali peakuraatori, Tšiili arhitekti Alejandro Aravena teemapüstitus biennaalile on "Sõnumeid rindejoonelt" (Reporting from the Front). Aravena kutsub üles uurima, kus asub konkreetse riigi arhitektuurimaastiku n-ö rindejoon, kus peetakse kõige olulisemad lahingud ning millised on olnud julged, harjumustest läbi murdvad, positiivseid muutusi kaasa toonud lahendused.

Veneetsia XV arhitektuuribiennaali Eesti väljapaneku produtsent ja rahvusvahelise kuraatorivõistluse korraldaja on Eesti Arhitektuurikeskus, kaaskorraldajaks on Eesti Arhitektide Liit, koostööpartnerid kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital. Võistlustöid hindas žürii, kuhu kuulusid arhitektid Raul Järg (Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja), Toomas Tammis (EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan), Siim Tuksam (2014 Eesti väljapaneku kaaskuraator), kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk, Jan Skolimowski ning kunstiajaloolane ja kuraator Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja). Kuraatorivõistluse eesmärk oli leida parim ideekavand, mis tutvustab Eesti arhitektuuri ja linnaehitust ning muudab meie arhitektid ja arhitektuurimõtte maailmas nähtavamaks.

Eesti on Veneetsia arhitektuuribiennaalil osalenud alatas 2000. aastast, seni kokku seitsmel korral.

Toimetaja: Kaspar Viilup



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: