Obinitsas räägitakse eeposte tähtsusest rahva määratlemisel ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Tänavu saab soomlaste eepose "Kalevala" kirja panemisest 180 ja setode eepose "Peko" avaldamisest 20 aastat. Sel puhul räägitakse täna ja homme soome-ugri kultuuripealinnas Obinitsas eepostest ja nende rolli muutumisest ajas ning tähtsusest rahva määratlemisel.

Tänapäeval on enesemääratlus aina olulisem just väikerahvastele ning eepos ehk kokkuleppeline rahvustekst mängib siinkohal olulist rolli. On ju eeposed ühelt rahvuse vaimu ja olemuse peegliks, teisalt aga oluliseks ajaloo allikaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Udmurdi eeposes on väga kurjalt räägitud vene vallutajatest. Mansi eeposes samuti. Otseselt vene vallutajatega on tegemist ja mõlemate autorid on venelased ja nad on oma vene vallutustest halvasti kirjutanud, nii et ka selline ajalooline tõde ja vaimsus on ilmselt rahva vaimule vajalik," selgitas kirjanik Arvo Valton.

Teisalt annab hea tekst, mida üks eepos kahtlemata on või peaks olema, lõputult võimalusi ümbertõlgendusteks. Näiteks nagu on läinud Setomaal, kus Anne Vabarna lauldud eeposest "Pekost" on tänaseks sündinud nii täispikk lavastus kui ka sümfoonia.

"Põhimõtteliselt iga lugeja võib leida sealt midagi enda jaoks ja mis on tema jaoks see Peko või selle eepose idee," lausus folklorist Andreas Kalkun.

Just praegu avatakse eeposte päeva raames ka Obinitsa Kunstizaalis Aleksander Heintalu ehk Vigala Sassi kirjutatud eepose "Kuldmamma" tekstidele Evar Riitsaare joonistatud piltide näitus. Kuldmamma on kadunud Heintalu nägemus erinevatest eepostest, kus näiteks eestlaste Kalevipoeg on pigem negatiivne kangelane.

"Kui ta on kirja pandud, siis uued põlvkonnad mõtlevad selle peale ja võib-olla püüavad oma tegemistes vältida selliseid esivanemate, vanema põlvkonna tehtud vigasid, sest igasugusel ajal ikka inimene kipub vahepeal ka eksima," tõdes kunstnik ja soome-ugri kultuuripealinna linnapea Evar Riitsaar.

Riitsaare peamine sõnum on aga see, et just praegustel keerulistel aegadel oleks oluline oma eeposi lugeda.

Toimetaja: Rutt Ernits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: