Arvustus. Poolakad, joodikud jms (ja muud segast) ({{commentsTotal}})

Donald Tomberg
Donald Tomberg Autor/allikas: Ave Maria Mõistlik

Uus raamat

Donald Tomberg
"Veelkord Kazimirist, Vladimirist ja teistest"
Verb
143 lk.

 

Kõigepealt võeti tükk aega juurelda, et miks Kazimir ja Vladimir loeti range rõhuga esimesel silbil. Vist poola moodi oleks see. Ei saadudki sotti ja segaseks jäi.

Segast pannakse siin hoogsalt. Kuigi justnagu lihtsustamiseks esitatakse algul tegelaste nimekiri ja lühitutvustus. Nagu mingi valimisplatvorm või nii. Või näidend. -46 prillidega Koola sõdade veteran Vladimir, lennuki leiutaja Kazimir, joomarid Dimitri ja Pedersen... ja teised. No selge, et sihukesest seltskonnast selget sotti kätte ei saa. Mõni tegelane on lihtsalt luuletaja, mõni endine prost ja mõni nii ilus, et mehed pikali kukuvad. Las siis kukuvad, meesterahva enesestmõistetav käitumine.

Lugemisega läheb asi ainult hämaramaks. Toimetavad justkui udused kohalikud Valdeku poe ümber oma tegemisi, aga õige asi see ei ole. Kõik langevad kogu aeg mingitesse targutustesse. Kazimir on enamvähem mõistliku mehe moodi, sest viitsib tõepoolest lennuki leiutada. Vaadates tuimalt mööda, et seda on juba tehtud. Mis siis, see-eest on see Kazimiri enda lennuk. Kes pole mis, vaid kes ja oskab iseseisvalt lennata. Ehkki vajab väikesi järeleaitamistunde ja muidu väljaõpet. Ega selili lendamine lennukilegi lihtne ole.

Nagu leiutajatega juhtub, armuvad neisse tõlkijanned. Keegi Maarja Jakovlevna saab puuga pähe, muudkui unistab umbes pool raamatut, kui kihvt on ikka üks lennukileiutaja, mis siis küll saaks, kui ta Maarjale külla tuleks. Kui tuleb, on muidugi pettumus.

Umbes teise poole raamatut võtab enda alla joodikute orgunnitud valimiskoosolek lihtsa sõnumiga: VALI MEID JA PROBLEEMID KAOVAD. Mis oodatud naljaviskamise asemel upub jälle mingitesse targutustesse, kus üksteist lüüakse Descartes'i ja Wittgensteiniga. No tore on, et jotadest ja rahvaharidusest nii hästi mõeldakse, aga ikka segasemaks läheb.

Segase panemisel on ju pikk traditsioon taga. Nii et tuleb autorit kahtlustada kahes võimalikus kirjanduslikus süüteos. Esiteks on võimalik, et tegu puhtalt insaid džõukide ehk sisenaljadega, millest vaid valitud sõpruskond aru saab.

Teine võimalus, et kuna autor on filmikriitik kah veel, siis tuleb lugu, nii palju kui seda on, endale pildiks mõelda. Ümberkukkuvad mehed on juba kujund missugune, eks.

Aga, mis parata, muud oletada ei oska. Justnagu lõbus ka vahepeal, arujuppi kipub ära keerama. Rahustuseks tuleb pikalt uurida "Elu allikaid" või "Maksim ja Fjodorit".

Toimetaja: Valner Valme



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: