LOF prantsuse filmifestivali fookuses on režissöör Benoît Jacquot ({{commentsTotal}})

"Villa Amalia" Autor/allikas: kaader filmist

28. oktoobrist 3. novembrini kinos Artis toimuv kolmas LOF prantsuse filmifestival on saanud endale uue nime fraasist 'L'or français' e. 'Prantsuse kuld'. Seda nimetust kandis filmifestival eelmisel kahel aastal, mil fookuses oli näitlejannade Juliette Binoche'i ja Fanny Ardant'i looming.

Teist korda jõuab LOF lisaks Tallinnale ka Helsingisse, kus linastused on kinodes Engel ja Sheryl. Ürituse korraldas MTÜ Kultuurikuld, põhitoetajaks Prantsuse Instituut Eestis.

Festivalil linastuvad kaheksa filmi aastatest 1995-2015 annavad hea ülevaate prantsuse filmimaastikust. LOF-i avab 28. oktoobril kell 19:00 Benoît Jacquot' käesoleval aastal valminud "Toatüdruku päevaraamat" (Journal d'une femme de chambre), mis esilinastus sel kevadel Berliini filmifestivalil ja jõuab Eesti ekraanidele esmakordselt. Kavas on ka draamad "Villa Amalia", mille peaosas mängib Isabelle Huppert, ning "Kolm südant" (3 cœurs), milles teevad kaasa Charlotte Gainsbourg ning Catherine Deneuve oma tütre Chiara Mastroianniga. Üks tuntumaid Benoît Jacquot' filme, mis festivali raames taas linastub, on kostüümidraama "Hüvasti, mu kuninganna" (Les adieux à la reine), mille nimiosades on Léa Seydoux ja Diane Kruger.

Benoît Jacquot on öelnud, et ta teadis juba varakult, vaid 11-12aastaselt, et ta tahab filmirežissööriks saada. Ta kasvas üles prantsuse 'uue laine' ajal ning vaimus, saades inspiratsiooni sellistelt filmimaailma korüfeedelt nagu Jean-Luc Godard, François Truffaut ja Claude Chabrol. Karjääri alustas ta režissööri assistendina Marguerite Durasi juures. Oma esimese filmi tegi Benoît Jacquot aastal 1976. Läbimurre tuli 1995. aastal filmiga "Üksik tüdruk". Benoît Jacquot'd tuntakse kui režissööri, kes armastab oma filmides kujutada naise elu. Tema filmides on mänginud maailmakuulsad näitlejannad nagu Isabelle Huppert, Isabelle Adjani, Catherine Deneuve, Charlotte Gainsbourg, Léa Seydoux, Diane Kruger jt, kes kõik esinevad ka LOFil linastuvates filmides.

Benoît Jacquot käsitleb oma teostes elulisi teemasid, mis kõnetavad igaüht meist omal moel, põimudes meie endi kogemustega ning tehes seda vaid temale omase sügavusega. Kuna ta laseb oma filmides särada suurepärastel näitlejannadel, oli Benoît Jacquot' valimine selle aasta fookusesse loogiline jätk pärast kahte naisnäitlejatele pühendatud festivali.

Vaadake TREILEREID.

Toimetaja: Valner Valme



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: