Reisikiri. Malta võeti kooriga ({{commentsTotal}})

Euroopa Kultuuripealinna Segakoor Veronika Portsmuthi juhtimisel Maltal.
Euroopa Kultuuripealinna Segakoor Veronika Portsmuthi juhtimisel Maltal.

Madle Mühlbach meenutab Veronika Portsmuthi juhitava Euroopa Kultuuripealinna Segakoori äsjast võitu rahvusvahelisel koorifestivalil Vallettas.

29. oktoober 2015. Tallinn. Varasel hommikutunnil väljuv lennuk viib Euroopa Kultuuripealinna Segakoori 50 lauljat koos dirigent Veronika Portsmuthiga Maltat vallutama.

29. oktoober 2015. Malta. Õhtupimeduses antakse avapauk rahvusvahelisele koorifestivalile Vallettas. Ees ootab jõukatsumine 26 kooriga 15 riigist nii ilmaliku kui vaimuliku muusika kategoorias. Eestist on Maltale saabunud teisigi kollektiive - Tallinna Poistekoor Lydia Rahula juhatusel, lastekoor Mariel Maire Eliste ja Kaarli kiriku segakoor Canorus Piret Aidulo juhatusel.

Ilmaliku muusika voor toimub 30. oktoobril väljakutsuva akustikaga Catholic Institute'i hoone saalis. Iga pisim võimalik aps on kuulda ja rahvusvahelisele kõrgtasemel žüriile kandikul ette kantud. Koorile annab jõudu eelkõige usk karismaatilisse dirigenti Veronika Portsmuthi, seejärel endasse ja kooskõlamise jõudu. Jean Sibeliuse keerukas suurteos "Rakastava", Mihkel Lüdigi võimas "Mets", Veljo Tormise "Noore suve muinasjutt" ja Pärt Uusbergi harras teos "Valgusele" peaksid olema võtmed zhürii südamesse. Oleme endas kindlad, kuigi pisivigu lipsab sisse. Miski ei ole veel kivisse raiutud.

Vaimuliku muusika voor 31. oktoobril toob kaasa hoopis teistlaadse atmosfääri. Kaunis St. Publiuse kirik saadab koore teele oma võimsa akustikaga, tunne on ülev ja hingestatud. Piano on erakordselt kandev, forte kajab võlvidelt võimsana vastu. Peateoseks konkursikavas on Urmas Sisaski võimas „Benedictio“, Cyrillus Kreegi „Õnnis on inimene“ ja Dmitri Bortnjanski „ Heruvimskaja Pesnj no.7“ lisavad paletile värve. Tulemusi siiski taas ennustada ei oska, sest ka teised koorid teevad võimsad sooritused.

Peagi saabub selgus – Euroopa Kultuuripealinna Segakoor on saanud ilmalikus kategoorias võistelnud 20 koori hulgast esikoha punktisummaga 84,6. Vaimulikus voorus, kus võistles 15 koori, oleme jäänud kolmandale kohale punktisummaga 89,47. Seeläbi ootab ees Grand Prix voor, kuhu on oodatud laulma vaid neli kategooriavõidu saanud koori – Eestist lisaks meile ka vaimuliku muusika vooru ülivõimas võitjaTallinna Poistekoor. Euroopa Kultuuripealinna Segakoor, kes jätkuvalt propageerib maailmas eelkõige Eesti ja Põhjamaade muusikat, esineb Grand Prix’l Urmas Sisaski teosega Ad Creatorem Universi I. Üldvõidu näpsavad siiski seekord endale Tallinna Poistekoori andekad poisid.

Pühapäeval esineb Euroopa Kultuuripealinna Segakoor külalisena Siggiewi Parish Church hommikusel missal. Meie etteaste pälvib maltalastelt tulise aplausi. Kirikuõpetajagi, tunnustusnootidega hääles, ei jäta sellise käitumisviisi erakordsust mainimata, sest missa ajal reeglina ei aplodeerita. Oleme laulnud end maltalaste südametesse.

Euroopa Kultuuripealinna Segakoori ootavad peatselt ees uued väljakutsed, mis loorberitele puhkama jääda ei luba. Veronika Portsmuthi innukal juhtimisel läheme peagi tallama uusi muusikaradasid laias maailmas. Laulmisteni!

Toimetaja: Valner Valme



FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
"Emmannuelle'i jälgedes. Ahistamise ABC"

Urmas Vadi lavastab Tartus "Emmanuelle'i"

17. märtsil esietendub Tartu Uues Teatris Urmas Vadi autorilavastus “Emmanuelle’i jälgedes. Ahistamise ABC”. Laval Maarja Jakobson, Helgur Rosenthal ja Peeter Rästas (Rakvere Teater). Lavastuse kunstnik on Laura Pählapuu ning valguskunstnik Priidu Adlas.

KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: