Arvustus. Ometi üks hea asi! ({{contentCtrl.commentsTotal}})

"Keegi ei räägi koeraga normaalselt" Autor/allikas: Von Krahl

Uuslavastus

"Keegi ei räägi koeraga normaalselt"

Lavastus nii lihtsatest asjadest, et paha hakkab.

Lavastaja: Mart Koldits

Näitlejad: Jim Ashilevi, Kertu Moppel, Tõnis Niinemets, Mehis Pihla

Tehnilised lahendused: Enar Tarmo

Videokunstnik: Mikk-Mait Kivi

Helikunstnik: Jürgen Reismaa

Rekvisiitor: Kristiina Praks

Esietendus Von Krahli teatris 31. oktoobril, järgmised etendused 12., 13., 14. jne novembril.

Mart Koldits on Von Krahlis järjekordselt teinud suurepärase asjakese (no hiljuti mul keelati öelda "hea" või "halb", aga ma võtan siiski vabaduse selgelt välja öelda). Asi algab sujuvalt, publikut tõmmatakse kaasa. Saalivalgus hoitakse tükk aega sees ja laval lihtsalt lobisetakse. Grillitakse. Grillimine kui meie kogu elu mudelolukord.

Edasi kantakse ette selgelt erinevad stseenikesed, mis samas assotsieeruvad emotsionaalselt. Kogu tekst on briljantne (nii tükis mängivate Jim Ashilevi ja Kertu Moppeli kui lavastaja Kolditsa sulest) ja suur osa sellest improvisatsiooniline, aga kui tugev tuum on sees, mis siis viga näitlejal, kes on ise teksti loomises osalenud, improviseerida – kõik jookseb nagu õlitatud välk. Püsib pinge, vahele antakse vaikust ja õhku. Pritsitakse sädemeid nii verbaalselt kui otse.

Rekkajuht rääbib blaseerunult ja ülbelt oma elust - on ilge kunn – no kui Aki Kaurismäki stseeni näeks, võtaks ta midagi üle. Olgu siis selleks või Mika.

Tehakse antiiktragöödia paroodiat. Jooksevad läbi tuntud motiivid, nauditakse ise ja naudib publik ja naerab valjult.

Seina alt ilmub välja käsi, mis püüab juhtmed paika saada etenduse jaoks... Äraeksinud käsi, mis asju korraldab? Kena leid.

Pikalt suudetakse teha Becketti vaimus möh ja näh ja äh dialoogi ja kõik on ehe.

Kavalehel on osa tekstist ja kui seda lugeda, siis ei tundugi hea. Tundub kistud ja punnitatud. Samas, kui laval käib mäng, on kõik elus ja päris. See on soodne märk. Kui nii-ja-naa-tekstile suudetakse elu sisse ajada – see on tunduvalt parem, kui uhke tekst laval ära tappa (mida juhtub ju tihtipeale).

Mida rähendab pealkiri "Keegi ei räägi koeraga normaalselt", seda ma teada ei saanud. Aga ma lepin versiooniga, et ma ise olengi koer ja minuga on vähemalt püütud normaalselt rääkida. Räägitigi.
Aga mida koer saab vastu öelda, kui temaga normaalselt räägitakse? Eks ikka "auh" ja siis vahel "auh-auh" või siis "niuts". (See viimane kommentaar kiskus nüüd väga "Karupoeg Puhhi" radadele, aga ka tükk jalutab neid radu pidi. Pakkudes tundlikku õrna absurdi, mis samas kommenteerib ehedalt elu.)

 

PS Vaadake, mida tähendab lavastuse pealkiri, siinsamas kultuuriportaalis ilmunud "OPi" videost, kus Mart Koldits pealkirja lahti seletab. (toim.)

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: