Teatrielu kroonika andmetel on väiketeatrite külastused viimase paari aasta võrdluses kasvanud 2 protsendi võrra. Kui 10 aastat tagasi oli võrreldes Euroopa riikidega Eestis väiketeatreid liiga vähe, et arvestatavat mõju avaldada, siis 2015. aastaks on väike- ja vabatruppide arv plahvatuslikult kasvanud.

Teadlikkus väike- ja projektiteatrite olemasolust ning julgus külastada mõnd laiemale avalikkusele tundmatumat teatriilmingut, kulgeb selgelt tõusujoones, sõnas Kalamaja südames asuva Teoteatri juht Piret Viisimaa. "Kui viis aastat tagasi jäid majandussurutise tõttu teatrite hulgas statistiliselt kaotajapositsiooni eelkõige just vabatrupid, siis mullu oli näiteks Teoteatris 2012. aastaga võrreldes lausa kaks korda rohkem külastusi. Aasta jooksul käidi meid vaatamas üle 4000 korra – tänaseks on see arv veelgi suurem."

Viisimaa sõnul ei asu eraetendusasutused, vaatamata sellele, kas nad saavad toetust riigilt, kohalikult omavalitsuselt või ei saa üldse, juba ammu enam kuskil teatripildi tagataustal ja toimetavad tegusalt. "Teoteatri repertuaaris oli eelmisel aastal üle kümne erineva lavastuse, kokku anti aasta jooksul 86 etendust. Üks lavastus tähistas eelmisel kevadel oma sajandat etenduskorda. Igal hooajal jõuab lavale ka 2-3 uuslavastust. Kui 2012. aastal oli meil repertuaaris kümme, siis eelmisel hooajal oli mängukavas juba kolmteist lavastust," kommenteeris Viisimaa oma koduteatri aktiivsust.

Üha enam koguvad populaarsust ühekordsed teatriprojektid, mis võimaldavad julgelt repertuaariga katsetada , ei too siduvaid lepinguid ega pikaajalisi rahalisi kohustusi. Väike- ja projektiteatrid töötavad väga erinevatel alustel, erinevates tingimustes ning ka lavastused on suunatud väga erinevale sihtgrupile, maitsele ja vanusele, toob Viisimaa ühe väiketeatri edu põhjusena välja.

"Näiteks Teoteater alustas oma tegevust harrastusteatrina. Meil on olnud julgust ja võimalust edasi liikuda. Sõltumatu teatri eelis on see, et saame veidi rohkem eksperimenteerida, tuua vaatajateni eriilmelisi lavastusi ja panna kokku koosseise, keda tavaliselt koos mängimas ei näe. Püüame tasakaalus hoida teatri elitaarset ja meelelahutuslikku poolt. Kui suur osa loomingulise põlemise aurust ei läheks oma olemasolu õigustamisele ja rahaliste vahendite leidmisele, oleksid nii loomeprotsess kui teatri tulevik märgatavalt roosilisemad."

Viisimaa loodab, et väiketeatrite populaarsuse tõusutendents annab ka riigile põhjuse rahajagamise põhimõtted läbi vaadata ja leida võimalus teatristruktuuri paindlikumaks muutmiseks, sest senine mitteriiklike teatrite toetussüsteem ei rahulda ühtegi väiketeatrit. "Mida hoogsamalt teater areneb, seda raskem on majanduslikku kitsikust taluda. Ka väikestel teatrimajadel on koht Eesti teatripildis. Teoteatri 50-kohaline saal näiteks on meeltmööda väikelaste emadele, kelle pesamunad teatriga esimest tutvust teevad ja suure rahvahulga ning hiiglaslike ruumide ees hirmu tunnevad. Ja mis võiks olla mõnusam, kui kultuuriõhtu kodu läheduses. Kalamaja näitel võib öelda, et meie hubane teatrimaja on ideaalne koht, veetmaks meeldivat õhtut koos pere või sõpradega."

Väiketeatri statistika 2012-2015 aastate lõikes Teoteatri näitel (allikas: Teatrielu kroonika ja Teoteater):

2015. aasta jooksul 14 lavastust (sh uuslavastused), 108 etendust, ligikaudu 4400 külastajat (novembrikuu seisuga)

2014. aasta jooksul 13 lavastust (sh uuslavastused), 86 etendust, 4292 külastajat

2013. aasta jooksul 11 lavastust (sh uuslavastused), 101 etendust, 3647 külastajat

2012. aasta jooksul 10 lavastust (sh uuslavastused), 82 etendust, 2650 külastajat

Eesti teatrite külastused 2012-2014 aastate lõikes (allikas: Teatrielu kroonika):

2014. aastal külastas teatrit 1 047 317, nendest väiketeatreid 214 738 inimest

2013. aastal külastas teatrit 1 090 708, nendest väiketeatreid 256 004 inimest

2012. aastal külastas teatrit 1 142 918, nendest väiketeatreid 210 669 inimest