Sõjamuuseumi püsiekspositsioonis saab näha viie Eesti kindrali portreesid
Viie Eesti kindrali 1927. ja 1928. aastal maalitud portreed on nüüd Eesti sõjamuuseumi püsiekspositsioonis Laidoneri majas.
Ratsarügemendi ohvitseride kogu poolt tellitud ja baltisaksa kunstniku Frieda Wilperti maalitud tööd elasid nõukogude aja üle keskarhiivi kinnises osakonnas. Rahvusmuuseum andis maalid üle Eesti sõjamuuseumile, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Maalidel saab näha 88 aastat tagasi tehtud töösid viiest Eesti kindralist. Enamik põlvnes vaesest perest, kindralitee kulges läbi tsaariarmee ja Vabadussõja.
Sõjamuuseumi teadur Siim Õismaa tutvustas pildil olnud Paul Adolf Lille, kes oli väsimatu organisaator ja tegutses halli kardinalina Eesti sõjavägede juhtimises.
Kindralmajor Ernst Johannes Põdder oli legend aga juba oma elu ajal, kes oli sõdurite seas väga palavalt armastatud, kuigi tegemist oli vägagi range ja karmikäelise ohvitseriga.
Kindralleitnant Nikolai Reek peale selle, et ta oli väga hea ohvitser, oli Eestis sõjalise mõtte üks eredamaid tähti 1920.-1930. aastatel. Tema üks suurimaid panuseid on tulevaste nooremohvitseride, tulevaste kindralstaabi ohvitseride õpetamine.
Gustav Jonson oli ratsaväelane, tema oli Vabadussõjas - viis läbi ühed suuremad ratsaväeoperatsioonid üldse.
Ühel maalil on kujutatud ka Eesti sõjavägede ülemjuhatajat Johan Laidoneri, kes juba Vabadussõjas juhatas Eesti sõjaväge ja võiduka Vabadussõja lõpuni. Kuigi tema ei tahtnud kunagi saada ohvitseriks, vaid tahtis õppida metsandust.
Sõjamuuseumis esitleti täna ka Andres Seene koostatud kindral Nikolai Reegi Sõjateaduslikku testamenti, mille koos muuseumiga kirjastas Ilmamaa.
Toimetaja: Vahur Lauri